Kui eelmisel aastal taastati tornikiivri puitkonstruktsioon, siis praegu käib tornikiivri ülemise osa plekiga katmine.
Umbes 28 meetri kõrguse tornikiivri konstruktsioon monteeriti, see tähendab pandi tükkhaaval kokku maa peal, kahes umbes 14 meetri kõrguses osas. Töövõtja OÜ Rändmeister juhataja Juhan Kilumets rääkis, et ka hulk plekitöid tehakse ära maa peal. Seejärel tõstetakse tornikiiver kraanaga kahes jaos torni kiviosale. “Osa plekitöid tuleb teha ka siis, kui tornikiiver on juba paigas,” lisas Juhan Kilumets.

Torni tippu pannakse kuul ja rist, mis tuleb teha uued või õigemini taastada koopiatena, sest vanad said tormis tugevalt kannatada. “Teha on meil veel palju, sealhulgas viimistlus- ja müüritöid,” selgitas Kilumets.

Esialgsete plaanide kohaselt võiks tornikiiver taas kirikut kaunistada jaanipäeva paiku, kuid Kilumets väga täpseid tähtaegu veel välja käia ei tahtnud. “Saame tööd rahulikult teha, raha on eraldatud kasutamiseks sel aastal ning tellija poolt kiirustamiseks survet ei ole.”

OÜ Rändmeister juht sõnas, et tornikiivri taastamine tähendab palju unetuid öid. Kuigi ettevõte on restaureerinud alates 1998. aastast kümneid kirikuid, on tegu ainulaadse olukorraga, sest isegi maailmas ei ole praktiliselt juhtumeid, et tornikiiver kukub alla ja lapitakse taas kokku.  “See on väga keeruline töö,” märkis ta. Samas on tornikiivri taastamine huvitav ning annab väärtusliku kogemuse.

Juhan Kilumets kinnitas, et koostöö koguduse ja selle juhatuse esimehe Heli Kompiga on sujunud hästi.
“Kogudus on väga toetav, seal on toredad ja tublid inimesed. Kui nad saavad millegagi meid aidata, siis alati teevad seda,” kiitis ta.

EELK Väike-Maarja koguduse hooldusõpetaja Enn Salveste hinnangul on tornikiivri taastamine eriti oluline just kiriku kui sümboli väärtuse seisukohalt. “See on isegi suurem kui praktiline väärtus,” ütles ta.

Aga tööd ei lõpe kindlasti vaid tornikiivri taastamisega. “Kirik on nagu Tallinna linn, mis valmis ei saa,” lausus Salveste kujundlikult ning lisas, et väga halvas olukorras on kiriku pikihoone katus. “Kui tornikiiver taastatud, on plaanis järgmisena ette võtta katus, toetuse saamiseks pöördume ka inimeste poole palvega teha annetusi,” lisas ta.

Kuigi kiriku olukord on kehv, peetakse jumalateenistused siiski seal. “Meil on väga hea meel toetajate üle – oma abikäe on ulatanud inimesed nii kohalikust kogukonnast, tervest Eestist kui isegi välismaalt, samuti on toetanud riik,” nimetas Salveste.

Väike-Maarja kirik rajati algselt 1346. aastal kindluskirikuna ning on pärast suuremaid ümberehitustöid 1873. aastal Eesti üks kõrgemaid maakirikuid. Torni kogukõrgus (kivitorn koos kiivriga) oli 61,4 meetrit.

Tornikiivri taastamine läheb kokku maksma 122 485 eurot. Valdava osa vajalikust summast on riik eraldanud pühakodade programmi ja kultuuriministeeriumi kaudu, kuid ka kogudus ise on panustanud.