Rakvere piiritustehas rajab soojatrassi

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov selgitab, et  rajatavad soojatrass ja koostootmisjaam on kasulikud nii Rakverele kui piiritustehasele.
Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov selgitab, et rajatavad soojatrass ja koostootmisjaam on kasulikud nii Rakverele kui piiritustehasele. Foto: Arvet Mägi

Rakvere piiritustehase omaniku Estonian Spirit tütarettevõte ES Bioenergia on alustanud soojatorustike paigaldamist Roosi tänava katlamaja ja rajatava piiritustehase koostootmisjaama vahele.



“Torud ühendavad meie tulevast koostootmisjaama linna kaugküttevõrguga,” selgitas Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov. Roosi katlamajal on tema sõnul võimsust viis megavatti ja ka loodava trassi võimsus on sama suur. “Ei pea enam siin gaasi põletama, võib rahulikult meie juurest võtta,” märkis Ivanov.

ES Bioenergia hakkab tegelema üksnes soojusenergia tootmisega, müües sooja linnale ja oma emaettevõttele auru näol. Sooja hakatakse tootma hakkpuidust ja mingil määral ka omatoodetud biomassist.

Rakvere Soojus ASi juhatuse liikme Aare Kongi hinnangul on positiivne, et ES Bioenergia soovib biokütusel töötavast koostootmisjaamast müüa Rakvere linnale soojusenergiat. Ta tõi välja, et seoses koostootmisjaama käivitamisega ei tohiks gaasihinna tõus linnas müüdava sooja hinda enam tõsta.

“Ma ei julge öelda, kas Rakvere Soojus kohe hinda langetab, aga kõige olulisem on, et hakkame kasutama kohalikke kütuseid, vähendades sõltuvust gaasist, mille hind pidevalt tõuseb,” nentis Kongi.

Koostootmisjaama rajamine võeti Ivanovi selgitusel ette seetõttu, et Rakvere piiritustehase soojatarve on sama suur kui Rakvere linnal. “Meie kõige suurem kuluartikkel on maagaas, mille hind moodustab piirituse hinnast praegu üle 60 protsendi,” ütles Ivanov ja lisas, et koostootmisjaama käivitamisel väheneb kulu mitu korda. Järgmise aasta juulis saab koostootmisjaam valmis ja samal ajal peaks valmima ka loomasöödatehas, mis on teine tehase olulisematest projektidest.

Käimasolev katlamaja projekteerimine ja alustatud ühenduse loomine on Ivanovi sõnul ehituse esimene etapp, mida on mõistlik teha suvisel ajal.

Töid tegeva ASi EG Ehitus projektirühma juhi Meelis Antoni sõnul on ristumisi teiste kommunikatsioonidega palju. “See on tavaline tööprotsess ja sellega peabki arvestama,” sõnas ta. Et esimene osa torustikust läbib elamurajooni, peab Meelis Anton olulisemaks hoopis elanikele nende kinnistutele läbipääsu ja liikluse tagamist.“Ehitusega oleme graafikus ja praegu püüame kiirendatud korras siit Roosi tänavalt minema saada, et ei segaks elanikke,” ütles ta.

“Soojatrassi ehitus on teistsuguse tehnoloogiaga kui vee- või kanalisatsioonitorustike ehitus. Kuni üleskütmiseni peab torustik lahti olema. Sellest ei saa paljud inimesed aru, miks me torusid kohe kinni ei aja,” selgitas Anton ja kinnitas, et Roosi tänava elanikud muret tundma ei pea, sest selles trassilõigus kasutatakse teistsugust tehnoloogiat ja trassilõigu saab kohe kinni ajada.

Juunini jääb lahti Kalda tänava ossa paigaldatav trass. Roosi tänava lõigu valmimisel liigutaksegi töödega edasi Tiigi ja Kalda tänavale, kus on tegemist rohkem tööstuspiirkonnaga. “Jaanipäevaks peaksime lõpetama, kui hästi läheb ja ilm on hea,” nimetas Anton tööde lõpptähtaja.

“Ühine soojusvõrk on kõigile kasulik, oleme valmis mõistliku hinnaga sooja tarnima linnale, arvan, et inimestel peaks soojaarved märkimisväärselt vähenema, kindlasti on see tuntav, ei ole mingi 10 protsenti, vaid rohkem,” rääkis Sven Ivanov.

Aare Kongi sõnul köetakse ka Päikese tänaval arenevast biokütuste kasutamisest hoolimata tulevikus gaasiga talvel kõige külmemal ajal ja suuremate temperatuurikõikumiste perioodil, sest biokütusel töötavad jaamad ei saa kiiresti muuta oma tootmist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles