Rakveret külastanud IRLi esimees Urmas Reinsalu loodab erakonna tugeva programmi ja seda toetavate tegudega taastada parteisisese ühtsuse ja olla edukas järgmistel kohalikel valimistel.
Urmas Reinsalu: “Ei usu, et pelgalt ilukõne pinnalt on võimalik poliitilist usaldust saada”
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis põhjusel te Rakveret külastate?
Meil on Lääne-Virumaal väga vahva meeskond. Eelmistel kohalikel valimistel tegime omavalitsuste lõikes üsna hea tulemuse.
Oleme alustanud ettevalmistustega, et teha järgmistel valimistel veelgi parem tulemus. Lääne-Virumaal on IRLil potentsiaali minna kõigis omavalitsustes välja oma tiimiga ja pakkuda tasakaalukat kogukondlikku poliitikat, mis oleks igale normaalsele perele mõistlik valik.
Arvan, et praeguse seisuga on meie erakonna positsioon Lääne-Virumaal hea, ja kindlasti tahan ma anda ülevaate meie partei üldisest olukorrast ja sellest, kuidas on asjad kujunenud pärast erakonna viimast suurkogu.
Opositsioon on IRLile Rakveres ette heitnud, et IRL ei ole piisavalt üles näidanud otsustuskindlust esimese astme kohtus süüdi mõistetud linnapea asjus. Mida teie sellest arvate?
Me oleme erakond, mille kohalikku võimu teostavad kohalikud inimesed.
Olen kindel, et neil on selge käekiri, mis puudutab Rakveres asjaajamist. Peame oluliseks, et neis asjades valitseks selgus ja läbipaistvus selles, mis juhtuma hakkab.
Meie inimesed ootavad siin ära, kuidas asjad hakkavad arenema reformierakonna kohalike juhtide poolt vaadatuna.
Tallinna tasemel ei kavatse me siin kuidagi sekkuda erakonna kohaliku poliitika korraldamisse olukorras, kus meie inimesed on piisavalt tähelepanelikud Rakveres olukorda jälgima.
Kuivõrd võib tekkinud olukord teie hinnangul mõjutada valijate otsuseid järgmistel valimistel?
Arvan, et neil sündmustel on loomulikult reaalne mõju kohalikele valimistele, seda eitada oleks ju lühinägelik. Sellel on kindlasti loogiline seos.
Milline on siis teie erakonna plaan Rakveres järgmistel kohalikel valimistel edu saavutamiseks?
Rakvere on väga vahva koht ja ma olen kindel, et meie tiim pakub välja mõistlikud ideed, mille pinnalt on võimalik inimestel meid usaldada Rakveres asjade ajamisel.
Tahan öelda, nagu Lennart Meri omal ajal ütles, kutsudes inimesi valimistel osalema: hinnake tegusid – kõige olulisem mõõtkava on see, mida inimesed on korda saatnud ja mida ei ole teinud.
Peab olema tugev programm, aga ma ei usu, et pelgalt ilukõne pinnalt on võimalik poliitilist usaldust saada ja see oleks jätkusuutlik.
Riigi tasemel rääkides on meil teatud küsimustes reformierakonnaga võrreldes erinevad põhimõttelised käsitlused, keskerakonnast ja sotsiaaldemokraatidest rääkimata, ning need erinevused jäävad ja nende üle peab valija kohtunikuna oma otsuse tegema.
Kui palju erakonna peakontor Rakvere uue abilinnapea valimiste protsessil sõna sekka ütleb?
Meil on nii demokraatlik partei, et see nimi on ka minu eest saladuses [intervjuu toimus 19. aprillil].
Meie kohalik juhatus hakkab seda arutama.
Kindlasti räägime juhatusega, mis puudutab tulevastel valimistel valdade lõikes nimekirjade koostamist, aga ka seal on erakonna loogika selline, et kohalikud ise panevad nimekirjad välja.
Ma olen kindel, et valik tehakse väärika mehe või naise kasuks.
Kuidas kavatsete saavutada erakonna eri tiibade ühtsuse kogu erakonna tasandil?
Arvan, et kõige olulisem on IRLil keskenduda oma missiooni täitmisele.Kesksel kohal on Eesti perede elujärg ja meie inimeste majanduslik hakkama saamine.
Majanduskeskkonna arengule keskendumine on A ja O, kui me räägime perede heaolu ja turvatunde kasvust. Eesti rahva kestmine on üks võtmeküsimusi strateegilises vaates, tahaksin, et IRL mõtestaks seda senisest tugevamalt.
Milline on teie sõnum erakonnast lahkunud ja näiteks MTÜga Vaba Isamaaline Kodanik liitunutele, kas nad on oodatud tagasi erakonda?
Iseenesestmõistetavalt. Ma olen valmis lõpmatuseni kaklema oma põhimõtete pärast, aga isiklik jonn ja solvumine ei ole kindlasti ühelegi avalikus poliitikas osalevale ega oma peresuhteid ehitavale inimesele mõistlik valik.
Me oleme positiivse suhtumisega avatud erakond, me austame oma erakonnakaaslasi ning neid põhimõtteid ja väärtusi, mille pinnalt inimesed oma valikuid teevad.
Üks IRLi prioriteete on haridus. Milline on teie seisukoht koolireformi kohta, mis väiksemates kohtades on juba inimestes ärevust tekitanud?
Niisugust koolireformi, mille puhul riik võtab koolipidajate eest otsustada, mis koolid jäävad ja mis mitte, ei tule ja seda pole ka keegi kavatsenud teha.
Õige on see, et Jaak Aaviksoo on oma koolikorralduse tänapäevastamise kava lähteettepanekud esitanud valitsusele ja need on seal heakskiidu leidnud.
Üks väga selge lähtekoht ja keskne seisukoht on see, et kindlasti järgmisel aastal õpetajate palk tõuseb. Loomulikult on oluline, et me õpetajate koormuse ja õpilaste koormuse üle vaataksime.
Ülekoormus ei tohi tappa koolis loovust ega noorte inimeste ettevõtlikkuse alget.
Väga tähtis on ligipääsetavus ja kättesaadavus, eriti põhikooli tasandil. Gümnaasiumide puhul lisandub kvaliteedi küsimus.
Meie eesmärk on luua võimaluste võrdus ja selle kese on haridus.
Mitte nii, et see, millisesse perekonda ja kus Eesti otsas laps sünnib, määrab ära põhimõtteliselt tema haridustee valiku ja õpetuse taseme, millel on selge korrelatsioon sellega, kuidas inimene ühiskonnas hakkama saab.
Järgmisest sügisest jõustuva kõrgharidusreformi mõte ongi just seesama võimaluste võrdsus.
Mille arvelt õpetajate palgatõus tuleb? Räägitud on ju, et selleks tuleb osa koole sulgeda.
Meie gümnaasiumivõrk on üles ehitatud 50 protsenti suuremale õpilaste arvule. See on tõsiasi, millega täna silmitsi oleme.
Aga eks palgaraha eraldamine on riigi ülesanne kohalikele omavalitsustele ja ma olen kindel, et siin peame leidma riigieelarvest täiendavaid vahendeid lisaks süsteemi sisemise optimeerimise võimalustele.
Alati on muidugi ka kohaliku omavalituse eelistuste küsimus: kui palju sellest rahast, mis on mõeldud õpetajate palkadeks, ka reaalselt õpetajateni jõuab.
Lääne-Virumaal on päris palju mõisakoole, kus õpilaste arv on küll väike, aga kooli säilimine oleks kas või juba nende ajalooliste hoonete säilimise seisukohast oluline. Milline on teie seisukoht?
Mis puudutab alg- ja põhihariduse taset, siis meie tänane koolide rahastamismudel on üles ehitatud nii, et kaitseb väiksemate koolide säilimist, ei ole mehaaniliselt pearahapõhine. See on mõistlik valik ja arvan, et see peaks säilima.
Reaalsus on niisugune, et gümnaasiumiastmes on oluline kvaliteediküsimus ja noorte inimeste arenguvõimaluste arendamine.
Mitte mingil juhul ei ole eesmärk kulude optimeerimine, selleks et raha kusagil mujal kasutada.
See raha, mis meil riigieelarvest haridusvaldkonda läheb, peab sinna ka jääma.
Mida olulist on IRLil veel plaanis?
Parlamendis on praegu üks meie olulisemaid valimislubadusi ehk nn emapensioni seadus.
Võtame selle suvel vastu ja see rakendub 2013. aastast. Selle strateegiline idee on, et meie praegune pensionisüsteem on üles ehitatud nii, et süsteemi loogika järgi saab lastega pensionär väiksemat pensioni. Seda saab teha niisugusel puhul, kui uus põlvkond on vähemalt sama arvukas kui eelmine. Aga ei ole.
Kate tuleb nagu kõigi poliitiliste valikukute puhul riigieelarvest. Valik pensionisüsteem ümber korraldada on mõistlik valik. Rahva kestlikkust kaitsvad ja soodustavad meetmed peavad olema riigi poliitika kese. Vähese raha baasil tulebki teha valikuid, mis on oluline.
Mis puudutab vanemapensioni jõustumist, siis lähtudes üldisest majanduskasvu tasemest, on see meie riigieelarve strateegiasse ilusti sisse planeeritud, mingeid täiendavaid maksutulusid see ei eelda.