Meie poiste raketid tabavad sihtmärke väga hästi

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks teele saadetud rakett maksab tavalise tööinimese paarikümne aasta palga.
Üks teele saadetud rakett maksab tavalise tööinimese paarikümne aasta palga. Foto: Arvet Mägi

Õhutõrjujatel õnnestus viie raketiga jagu saada koguni kuuest sihtmärgist, sest üks kasutatud mudellennuk otsustas ise oma elupäevad lõpetada.


Kirde kaitseringkonna õhutõrjepataljoni sõdurid lasksid teisipäeval Rutjal rootslaste  elektroonikasüsteeme kasutades prantslaste valmistatud rakette õhutõrjeraketikompleksist Mistral belglaste lennutatud mudellennukite pihta.

Kokku tõusis mere kohale kuus lennukit, mille allatulistamiseks läks vaja viit enam kui 100 000 eurot maksvat raketti, sest ühe lennukiga katkes side ja see kukkus ise merre.

Tapal Kevadtormi õppust külastanud peaminister Andrus Ansip ütles, et kaitseväkke investeeritud raha on läinud õigesse kohta. Peaminister lisas, et hindab kõrgelt kaitseväelaste ja kohalike elanike valmisolekut Kevadtormiks.
Õhutõrjeraketikompleksi Mistral lahinglaskmiste näol on tegemist õhutõrjeväelaste erialase õppetsükli lõppfaasiga, kus ajateenijad saavad õpitud relva ka reaalselt kasutada. Pärast laskmisi ühinesid õhutõrjepataljoni ajateenijad Kevadtormi õppusega.

“Väljaõpe on sujunud plaanipäraselt ja mehed on erialakursusel kõik asjad hästi omandanud. Allüksused on taktikakursusel põhjalikult läbi harjutanud tegevuse nii meeskonna, rühma kui patarei tasandil. Nüüd Kevadtormile minnes on optimistlik tunne,” rääkis raketipatarei ülem kapten Taavi Talunik.

Kaitseväe relvastus täienes õhutõrjeraketisüsteemiga Mistral 2009. aastal ja selle käsitsemist on õhutõrjepataljoni ajateenijatele õpetatud kolme viimase aasta jooksul.

Õhutõrjesüsteem Mistral koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, raketiseadeldisest, rakettidest ja väljaõppevahenditest. Elektroonikasüsteemid on valmistatud Rootsi firmas Saab AB, raketid ja laskeseadmed Prantsusmaal asuvas ettevõttes MBDA France.

Kaitseväe suurõppus Kevadtorm kandub selle nädala lõpus Väike-Maarja ümbrusest Ida-Virumaale. Praegu käib üksuste koostegevusõpe, laupäeval algab aga Kohtla-Järve linnas lahinguülesannete täitmine ja hindamine. Kohtla-Järvele on oodatud kaitseväelaste tegutsemist jälgima kõik huvilised. Järgmise nädala teisel poolel jõuab Kevadtorm Lääne-Virumaale tagasi, siis juba Rägavere ja Vinni valla maadele.

Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem ütles, et kuigi õppustel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad, siis pärismoonaga ei lasta ja kasutatakse vaid imitatsioonivahendeid – paukmoona, suitsugranaate ja valgustusrakette.

Maaväe staabi ülema kolonel Artur Tiganiku sõnul Lääne-Virumaal suuremat paugutamist kavas pole, kõige rohkem tehakse pauku Ida-Virumaal Orul.

Küll oli siinkandis kõva mürinat kuulda eelmise nädala lõpus, mil kaitseväe keskpolügoonil harjutati haubitsatest laskmist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles