Ungari instituut tähistas oma 20. sünnipäeva uhke näituse avamisega Palmses. Herendi portselan ja Janos Hejja kleidid sobivad mõisahoonesse ideaalselt.
Portselan tõi Palmse mõisa elu juurde
12. mai 2012, 09:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palmse mõisa perenaine Maie Urbas rääkis, et väga kauni näituse Palmsesse toomise idee sündis juba eelmisel aastal Ungari veinipäeval. “Mul on hea meel, et saame kuni septembri lõpuni inimestele sellist silmailu pakkuda,” lausus Urbas.
Ungari suursaadik Erik Haupt ütles, et näitus annab hea ülevaate Ungari portselanitootmise traditsioonidest. “Herendi portselanimanufaktuuri ja tuntud disainerite vahel käib pidevalt innovatiivne koostöö, juurutatakse uusi mustreid, mis samas lähtuvad ajaloost ja traditsioonidest,” kõneles suursaadik.
Herendi portselanimanufaktuuri peadirektor Attila Simon ütles, et päris paljude spetsialistide sõnul on Herendi toodang maailma ilusaim käsitsi maalitud portselan.
“Herend on maailma suurim portselanimanufaktuur, meil on 900 töötajat, kes on ka kõik ise manufaktuuri omanikud,” rääkis Simon, kelle sõnul on firma tugevaimaks küljeks unikaalsus. “Ja ma rõhutan, et meil on tegemist manufaktuuri, mitte tehasega, sest teeme traditsioonilist käsitööd.” lisas ta.
Ungari instituudi direktor Urmas Bereczki pajatas, et XX sajandil muutusid riided ja tarbeesemed kõigile massiliselt kättesaadavaks, samas tegi masstootmine need aga ühetaolisteks ja hingetuteks. “See näitus on Palmse-taolisesse kohta otse kui loodud ja viib meid tagasi aega, mil asjadel oli veel hing,” kõneles Bereczki.
Bereczki ütles, et Herendi portselani tehakse praegugi enam-vähem sama moodi kui 150 aastat tagasi. “Just käsitöö annab nende toodetele hinge.”
Ka Ungari ühe tunnustatuma disaineri Janos Hejja kavandatud kleitidele on kandnud portselanimanufaktuuri mustrid portselanimaalijad käsitsi.
“Võite olla tõeliselt uhked nii suurepärase koha üle,” lausus Janos Hejja. “Need ruumid sobivad portselaniga ideaalselt, jääb selline mulje, nagu oleks keegi just lauast tõusnud. Mulle tundub, et tõime rõivaste ja portselaniga mõisa veelgi rohkem elu,” lisas ta.
SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets arvas samuti, et näitus sobib Palmsesse väga hästi. “Me oleme viimasel ajal väga palju raha kulutanud ja paraku ei ole võimalust midagi taolist endale osta,” oli ta pisut nukker.
1826. aastal Herendi külakesse asutatud portselanimanufaktuuri edulugu sai alguse 25 aastat hiljem Londoni maailmanäituselt, kui kuninganna Victoria tellis endale Herendi serviisi. Praegu on manufaktuuri toodangus 16 000 mudelit, kasutuses olevaid mustrikombinatsioone on Attila Simoni sõnul 64 miljonit.
2006. aastal esitleti Héjja esimest Herendi portselanist inspireeritud kollektsiooni, milles ta kasutab manufaktuuri serviisidel tuntuks saanud dekoratsioonimotiive. Sellest ajast saati valmivad neil igal aastal uued kleidid. Palmses esitletav näitus annabki ülevaate sellest kuue aasta pikkusest koostööst.