“Lilled ja liblikad ei tule kergelt,” viitas Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi esimees Kersti Loite näitusel “Käsitööga tööle 2” puust tekstiilitrükipakkudele, kuhu naised mustri uuristanud.
Käsitöö viib osavnäppudest naised tööle
14. mai 2012, 07:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitus toob vaatajate ette projekti “Käsitööga tööle” kolmanda lennu tööd. Naiste näpud on üksikesemest toodanguks vorminud kübaraid, kindaid, savinõusid, tikandiga kotte, meremehesõlmi, rõivaid ja muud põnevat.
Signe Lintropi loodud Haapsalu salli mustriga lipsud on mõeldud täiendama julgemate meeste garderoobi, ja kui naine seab ümber samas stiilis vöö, võib efektne paar minna vastu igale tähtsündmusele. Kui midagi lisada, siis ehk mõni kaunis kübar, mis pigem peaehte staatuses.
Janne Moseli sõnul näeb tänavapildis kauneid julgeid peakatteid väga harva. “Ei ole veel julgust, kübaraid kantakse ainult pidulikel üritustel,” tõdes peakattemeister, kes ise kannab kübarat meelsasti. “Ei maksaks karta – siin pole midagi piinlikku, kübar ainult kaunistab naist,” lausus ta.
Kärt Karjatse Jaapani kimonotest inspireeritud kleidid on lihtsa sirge lõikega ning kantavad neljal moel: vahetada saab sisemise ja välimise poole ning mõlemat pidi ka esi- ja tagakülje. “Riie on käsitsi värvitud hennaga ja sibulakoortega, mustrid on tehtud pakutrükiga,” selgitas ta.
Koduse elu köögipoolt esindavad näitusel Kalli-Marion Sassi keraamilised ahjunõud, mis meenutavad kive. “Kasutan ise kodus selliseid. Neis on hea liha hautada. Tahtsin teha nõusid, mille saab ahjust otse lauale tõsta ja mida oleks põnev ja ilus vaadata,” rääkis autor.
Kursuse juhendaja Mae Kivilo ütles, et kuna eesmärgiks oli saada käsitööga tööle, katsetati talve jooksul tehnikaid ning otsiti üles inspiratsiooniidud ja mõtteseemned, et välja töötada käsitsi valmistatud asjad, mida oleks võimalik toota. Näitus jagunebki kaheks: seina pool katsetused ja akende pool igaühe lõputöö. “Võiks loota, et need tublid inimesed hakkavad neid tootma. Neil on läbi mõeldud kogu müügiprotsess. Nii et näitus pole millegi lõpp, vaid tee algus,” kõneles ta.
Kivilo sõnul oli tegu kursusega, kus igal osalejal oli välja kujunenud oma lemmikala, millele truuks jäädes arendati teemat edasi. “Järjekindlust oli neis hästi palju,” rõhutas ta.
Juhendaja arvates oli kursuslaste jaoks kõige keerulisem hakata kokku arvama ja läbi mõtlema, kui palju maksab materjal, kui palju töötund. “Hea disaini üks definitsioon on, kuidas teha võimalikult odavalt ilma kvaliteedis kaotamata. Tegijad peavad harjuma mõttega, et eset tuleb teha mitte üks, vaid kümme tükki. See nõudis tublisti kodutööd ja on paljude jaoks täiesti uus vaatenurk. See hakkab alles tulevikus tulemust andma,” rääkis Kivilo.
Kersti Loite meelest on iga kursus oma nägu ning lõpetajate kohta on öelda ainult kiidusõnu.
Harrastatud on mitmesuguseid tehnikaid keraamikast tikkimiseni. “Me pole tegelnud ainult naiselike tehnikatega. Et teha pakutrükis tekstiile, lõikasid naised ise peitlitega pakkudele mustri. Selleks et tuleks ilus kardin, alustasime puutööst. Lilled ja liblikad ei tule kergelt, need võivad näpud verele hõõruda,” kõneles Loite.
“Väga ilmekas,” kiitis väljapanekut rakverlanna Taimi Parve.
OSALEJAD
Annika Blum, Kalli-Marion Sass, Janne Mosel,
Kersti Nõmme,
Signe Lintrop, Kairi
Kruusalu, Triin Konso,
Kärt Karjatse, Marju Ilisson, Liivi Raimla.