Keit ­Fomotškin: HIV - Hooligem Iseenda Valikutest

, koalitsiooni ­“Ettevõtted HIV vastu” eestvedaja, Terve Eesti SA ­tegevjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keit ­Fomotškin.
Keit ­Fomotškin. Foto: Erakogu

Mind on pikemat aega kummitanud küsimus, miks lisandub igal aastal Eestis sadu HIV-positiivseid, kui see on üks väheseid viiruseid, mis on 100% välditav. Miks peaks 25–49aastane inimene valima iseenese nakatumise immuunpuudulikkuse viirusesse?



HIV puudutab meid kõiki. Hoolimata sellest, et enam kui viis aastat pole HIV Eestis pelgalt Ida-Virumaa elanike probleem, vaid on väga päevakajaline ka Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal, on inimestel harjumus mõelda, et neid ega nende perekonda HIV ei puuduta. Mul on olnud Terve Eesti Sihtasutuse ja koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” eestvedajana ainulaadne võimalus teha koostööd suurepäraste ettevõtete ja inimestega, kes on koolitanud end HIVga seotud teemadel. Need inimesed on tõdenud, et HIV puudutab meid kõiki.

Eestis on 11. aastat järjest HIV epideemia, mis seksuaalsel teel levib üha enam kõige produktiivsema ehk tööealise elanikkonna seas. Eestis on sündinud juba peaaegu kaks klassitäit HIV-positiivseid lapsi. 2010. aastal avastati raseduse ajal 30 HIV juhtu. Statistiliselt on igas vähemalt 80 inimesega ettevõttes üks HIV-positiivne töötaja.

Poliitikauuringute keskuse Praxise äsjasest analüüsist “HIV mõju majandusele ja tööandja roll selle ennetamisel” nähtus, et nakatunu, kellel on HIV varakult avastatud ja kes käib regulaarses kontrollis ning saab vajalikku ravi, ei too tavaliselt kaasa keskmisest töötajast suuremaid kulusid, sest tema haigus on kontrolli all ning töövõime säilib 100%.

Need töötajad, kes pole aga oma nakkusest teadlikud või on diagnoosi teada saanud väga hilja, jäävad aga järjest haigemaks ning võivad töövõimest kaotada kuni 50%, olles haigustele vastuvõtlikumad ja puududes seetõttu ka rohkem töölt. Juhul kui HIV ja ravivajadus on diagnoositud viis aastat pärast nakatumist, mil inimese töövõime on vähenenud 25% võrra, võib keskmise palgaga töötaja HIVsse nakatumine minna madalama töövõime tõttu maksma aastas 2375 eurot.

Hoolimine saab alguse lähedastega rääkimisest, kaitstud seksuaalvahekorrast ja testimisest. Paraku pole 65% Eesti täisealisest elanikkonnast rääkinud HI-viirusest ega suguhaiguste ennetamisest oma partneri ega lastega. Koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” liikme TNS Emori 2012. aasta veebruaris tehtud uuringust selgus, et ebareaalsetest nakkuskanalitest (sääsehammustus, suudlemine, hoolitsemine HIV-kandja eest, HIV-positiivsega ühest klaasist joomine) vähemalt ühe suhtes tunneb jätkuvalt põhjendamatut hirmu 42% elanikkonnast ehk peaaegu iga teine inimene Eestis. Siiski on peamised ja reaalsed HIV levikukanalid Eestis seks (kaitsmata vahekorras) ja süstimine (mitmekordsel süstla kasutamisel). Viimaste andmete põhjal pole aga 69% elanikkonnast HIV testi teinud. Ohtlik on selline olukord just seetõttu, et HI-viirus on väga salapärane ja varjatud – viiruse peiteaeg võib olla kuni 10 aastat. Ning nakatumiseks piisab vaid ühest kaitsmata seksuaalvahekorrast.

Oma lähedastega neil teemadel rääkimine on siiras hoolimise märk. Hoolimine on seegi, kui käime ka pisima kahtluse korral end testimas, sest see on ainuke viis nakatumisest teada saada.

HIV on iseenda valik. HIV on valik, sest saame seda 100% ennetada. Hooligem siis iseenda valikutest! Hoolimine on see, kui saame olla kindlad iseenda ja oma partneri HIV staatuses. Hoolimine on iseenese teadlikkuse tõstmine, lähedastega rääkimine ja HIV testi tegemine.

Hoolimine on see, kui otsustame, et võtame midagi ette, et mitte olla 11. aastat järjest Euroopa Liidus HIV leviku kiiruselt esikohal. Hoolimine on see, kui otsustame täna astuda esimesed sammud epideemia peatamise teel. Hoolimine on see, kui lähtume alljärgnevast.

1. Kasuta alati kondoomi, kui sa ei tea oma partneri HIV-staatust.

2. Tea, mis on HIV ja kuidas viirus levib.

3. Räägi oma lähedastega.

4. Tee HIV test.

5. Telli HIV-teemaline koolitus oma töökohta.

6. Suhtu toetavalt HIVsse nakatunutesse.

7. Toeta ennetustööd.

HIVga seotud lisainfo on meie kodulehel www.terve-eesti.ee.

Ma soovin, et meie suhtumine HIVsse muutuks, et me võtaksime seda tõsisemalt, sest see on meie mure.

Tänan südamest kaasamõtlemise eest! Ja veelgi enam selle eest, et Sa juba hoolid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles