Riin Agar: mõni näeb lootusetut lõppu, teine aga lõputut lootust

, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riin Agar.
Riin Agar. Foto: Erakogu

Täna on ülemaailmne aidsiohvrite mälestuspäev. Terviseameti andmetel on 4. mai seisuga Eestis HIV diagnoositud 8185 inimesel, mis võrduks ligi poolega Rakvere linna elanikkonnast. 2012. aasta algusest saati on avastatud 123 uut HIV juhtu ning praegu on aids välja kujunenud 362 eestlasel. Need andmed on ametlik statistika ning arvatakse, et tegelikult võib Eestis olla HIVga inimesi ligi 12 000.



HIV ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus on haigustekitaja, mis põhjustab inimorganismi kaitsesüsteemide hävimist. Nakatunutel võivad umbes ühe kuni kuue kuuga tekkida teatud lühiajalised sümptomid, kuid on ka võimalik, et neid ei teki. See on üks põhjusi, miks HIV jääb sageli õigel ajal diagnoosimata, ning teadmatuses on lihtne kedagi teist nakatada.

Aidsiks ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiks nimetatakse HIV 3. staadiumi, kui immuunsüsteemi võimekus on langenud alla teatud piiri, mis toob kaasa vastuvõtlikkuse haigustele, millega keha ei suuda võidelda. Tänu meditsiini arengule on tänapäeval aga õigeaegse HIV diagnoosimise ning viirusvastase ravi alustamise korral võimalik aidsi väljakujunemist suure tõenäosusega ära hoida.

Viirus levib peamiselt kehavedelike – vere, sperma, tupeeritise, rinnapiima – kaudu, harvemini ka emalt lootele. See aga ei takista HIV-positiivsetel lapsi saada. Ravimitega on võimalik lapsele HIV ülekandmise risk viia üliväikeseks ning isegi ilma ei pruugi viirus lootele üle kanduda. Viisid, kuidas HIV ei levi, on kallistamine, suudlemine, kätlemine, samade toidunõude, eluruumide, tualeti, basseini, sauna kasutamine, sääskede vahendusel, masturbeerimisel jne, see tähendab siis, kui haigega pole sugulist kontakti ega puututa kokku verega.

Riski vältimiseks peaks end ning partnerit HIV suhtes testima ning hoiduma kaitsmata vahekordadest. Saada olevatest vahenditest kaitseb  ainult kondoom.

HIV ei küsi vanust, sugu, seksuaalset orientatsiooni ega sotsiaalset staatust. Eestis on diagnoositud HIV vastsündinutel, aga ka kuuekümne viie aastastel. HIVst on saanud krooniline tõbi, mis õigeaegse ravi korral võimaldaks nakatunul elada täisväärtuslikku elu pere, hea töö, sõprade ja hobidega.

Kurvastuseks tuleb tõdeda, et mullu HIV-positiivsete seas tehtud uuringust selgus, et pea kõik on mingil moel oma staatuse tõttu kogenud diskrimineerimist töö, laste, meditsiiniabi ja muuga seoses.

Hukkamõistu asemel võiks pigem üritada mõista ning olla toetav, kui vaja, ulatada abikäsi, kuid mõnikord piisaks ehk naeratusestki. Kirjanik Mark Twain on tabavalt öelnud: “Lahkus on keel, mida kuulevad kurdid ja näevad pimedad.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles