Selleks et külvirekord sündida saaks, on vaja vähemalt järgmist: head ilma, veel paremat traktorit ja külvikut, kannatliku meelega traktoristi, kes suudab vahepausideta tööd teha, ning natuke ka õnne.

Rekordikatse ühe korraldaja, põllumajandustehnikat müüva Väderstad OÜ tegevjuhi Kalev Korbuni sõnul olid rootslased neile vägeva tulemuse, millelt šnitti võtta, juba ette teinud: paari aasta tagune mitteametlik Rootsi rekord külvamises on 120 hektarit 12 tunniga.

“Meie kliima on just selline, nagu ta on. Põllumehed ikka naljatavad, et külvipäevi on meil kolm: üks kevadel ning kaks sügisel. Seega on oluline, et tehnika alt ei vea, kui ilm püsib. Kuna keegi polnud midagi sellist Eestis varem teinud, siis otsustasime märgi eeskujuks maha panna,” rääkis Korbun ettevõtmise tagamaadest.

Tõele au andes tähendab Eesti rekord vähemalt pooles ulatuses ka Rootsi rekordit, sest traktorirooli keeras üks Rootsi selle ala tippe, Eesti põllumehelegi Olustvere külviõppepäevadelt tuttav mees Carl Gudmundsson.

Seekord oli aga ilmataat igati põllumehe poolt, ainult tuul oli vägev, kohati isegi nii tugev, et viis põlluservale püsti pandud joogitelgi minema. Asjaosalised ei lasknud end sellest aga heidutada ning kell kümme hommikul rekordikatse algaski. Põld oli selleks ka ette valmistatud – küntud ja kultiveeritud.

Järgnevatele rekordiüritajatele jäeti aga väike lootus ka, sest igal pool, kus on tegemist inimfaktori ja tehnika sümbioosiga, võib esineda probleeme. Nii algas ka rekordikatse väikese tagasilöögiga, kui traktori elektroonika iseloomu näitas ning tõrkuma hakkas.

Tehnilised probleemid lahenesid aga kiirelt ning peagi vuras traktor, kuuemeetrine kombikülvik koos rapsiseemne ning väetisega järel, mööda põldu. Tempo oli suur: keskmine külvikiirus ulatus 17–20 kilomeetrini tunnis.

“Oleme korraldanud sel aastal ligi 20 õppepäeva ning demonstratsiooni. Eelmisel aastal oli väga edukas õppepäev Olustveres, kuhu oli tulnud kokku üle kahesaja põllumehe üle Eesti. Et kvaliteetne külv saavutada, tuleks põlluotsad külvata viimasena. Senine kogemus näitab, et Eestis kipub praegu veel kõik vastupidi olema – põlluotsad tehakse esimesena ära,” rääkis Kalev Korbun.

Kaarli Farm OÜ tegevjuht Kristjan Mitt lausus oma ettevõtte maadel peetavat rekordijahti vaadates, et külvikiirus on hea, kvaliteedi kohta saab aga hinnangu anda alles paari nädala pärast, kui raps tärkab.

“Tavaline külvikiirus on meil olnud kusagil 11–12 kilomeetrit tunnis, eks see sõltub ka põllumaa iseloomust. Oleme ise suutnud ühe päevaga külvata parematel kordadel oma 70–80 hektarit, aga seda siis 12 tunni jooksul. Kiirusest veelgi olulisem on aga tulemus – loodame, et mahakülvatud rapsiseeme tärkab kenasti,” kõneles Mitt.

Miti sõnul on kiire külvi õnnestumise või mitteõnnestumise taga ikkagi hea tehnika: kui põld on kivine ja külvimasin sellegipoolest vastu peab, pole paremat vaja tahtagi.

“Kiire külv otsest kulude kokkuhoidu ei anna, kui aga seeme saab kiirelt niiskesse mulda, on sügisel saak parem. Sealt see võit põllumehe jaoks tulebki. Head külviaega on ju vaid paar nädalat,” nentis Mitt.

Järgmist katset rekord teha tuleb oodata vähemalt sügiseni, mil on plaanis uus üritus. Kas Lääne-Virumaal, ei osanud asjaosalised öelda.