Rakveres on kinos käidud üle saja aasta

21. aprillil 1894. aastal ilmus ajalehes Virmaline Karl Treufeldi kuulutus “Maailma ime Keiser Panorama Vastuvaidlemata ja võrdlemata ilus! Reizen durch die ganze Welt Rakveres Laias uulitsas Kullerkupu majas. Hakatus laupäeval 23. aprillil 1894. Esimene näitus saab olema, Jeesuse elu ja sellega ühes vaatuses Keigist maailma jagudest”. Panoraam oli avatud kella kümnest hommikul kella kümneni õhtul, pilet maksis täiskasvanutele 10 kopikat ja lastele 5 kopikat.

Rakveres võeti Karl Treufeldi panoraam väga hästi vastu. Virmalises kirjutati vaimustusega, et “niisuguseid ilma imesid ei ole enne veel Rakveres näidatud”. Piletihinda ehk sisseminemise maksu hinnati kõigile taskukohaseks. Treufelt lubas kaks korda nädalas “piltisi uuendada”. Linnarahvas oli rahul, et ikka ja jälle uusi imesid näidatakse.
Rakvere esimese kinosaali avas kohalik kaupmees Meier Rogovski. Ta esitas kubernerile palve oma “Kinematografiteatri” rajamiseks novembris 1910. aastal. Juba detsembri alguseks olid kõik vajalikud load olemas. Meier Rogovski üüris Pikk tänav 16a Kurbergi majas (hiljem kino Säde hoone) endise kellassepaäri ning ehitas sealsele äripinnale juurde kinosaali ja aparaadiruumi. Saal mahutas 100 vaatajat. Kino jõuallikaks oli 10hobujõuline naftamootor. Piletihind ulatus 50 kopikani. 26. detsembril toimus Rakvere esimeses “elava pildi teatris” Illusioon pidulik avaseanss.

Tõenäoliselt oli Rakveres filme näidatud varemgi. Meier Rogovski ei olnud ka esimene, kes tahtis siin kino avada. 1910. aas­ta augustis saatis kubermanguvalitsusele palvekirja kinosaali ehitamiseks Juhan Rosenberg. Tema kino asukohaks pidi saama Michelli maja Pikk tänav 7, kus asusid võõrastemaja Balti Hoov ja korralik klubisaal. Novembri lõpul saigi Rosenberg loa. Selleks ajaks oli tal aga tekkinud tõsine võistleja Meier Rogovski. Juhan Rosenberg pidas võistlust kavala ja mõjuka konkurendiga liiga raskeks ning loobus oma plaanist. Rahva seas populaarne Illusioon jäi mõneks ajaks Rakveres ainuvalitsejaks.

Illusioonile hakkas tekkima võistlejaid paar aastat hiljem. 1912. aasta jaanuaris palus Liisa Niggol kubermanguvalitsuselt luba ehitada Rakvere laadaplatsile nn palagan. See tähendas purjeriidest seinte ja katusega ajutist kinoruumi, kus laatade ajal demonstreeriti filme. Nig­goli kino rajamine venis küllalt pikale. Filme hakati näitama alles 1914. aasta kevadsuvel.

Mõnevõrra kiiremini kulges Unioni, teise alalise kino rajamine. Ettevõtlikud rakverlased Siirak, Kruus ja Pakkassar otsustasid ehitada uue hoone spetsiaalselt filmide näitamise jaoks. Maja asupaigaks sobis Kukeküla keskel asuv Jaan Kuusile kuuluv “Kuke-kõrtsi” krunt (praegu Võidu 19, boolingusaal).

7. aprillil 1912 esitas Jaan Siirak (ametilt köösner) kubermanguvalitsusele palvekirja ja uue rajatava kino plaanid. Unioni ehitamise vastu oli Rogovski, kes kartis konkurentsi ja püüdis igati takistada uue kino rajamist. Ta koostas Kukekõrtsi krun­di naabrite nimel kubermanguvalitsusele ja kreisiülemale palvekirja, milles kirjutas: “Palume, et ei avataks Kukekülas J. Siiraki kino meie naabri Jaan Kuusi majas. Meil on puumajad, need võivad kino mootori tõttu põlema minna. Peale selle on meie seas haigeid, kes vajavad värsket õhku, naftamootor aga rikub õhku.” Hiljem selgus, et Jaan Kuusi naabrid ei olnud kaebusest kuulnudki. Kirja oli koostanud konkurent Rogovski.

Hoolimata Rogovski vastuseisust sai uus kinohoone valmis. 25. septembril 1913 toimus Unionis esimene kinoseanss. Vast valminud Union oli avaram (kinosaal mahutas 240 inimest) ja moodsam kui seni rahvast lõbustanud Illusioon.

Aja jooksul vahetusid kinode omanikud, muutusid nimed. Illusioonist sai Ideal, seejärel Skala ja Nõukogude ajal Säde. Union nimetati pärast II maailmasõda Lembituks.

Nii endisaegsed kinod kui 1976. aastal avatud Ilo on praeguseks uksed sulgenud. Ajahambale ei ole pidanud vastu ka esimene Rakveret käsitlev film. Rakvere fotoring jäädvustas 1927. aastal Virumaa laulupäeva, tuletõrjeseltsi 50. aastapäeva ja põllumeeste seltsi pidu.