Tamsalu sai taas tammede linnaks

Juubelikonverentsi avas Eesti vabariigi president Arnold Rüütel. President meenutas 20 aasta tagust aega, 4. mail1992. aastal, mil kuulutati paekivi rahvuskiviks. “See suur austusavaldus paekivile oli kogu ühiskonda haarav ja ühendav lugu,” ütles president Rüütel. Kõneleja toonitas, et elu Eestimaal on kõigis valdkondades paekiviga tihedalt seotud. “Just õhukese pinnakihiga pae pealt, paestelt aladelt, sai alguse meie esivanemate põlluharimise kunst. Ehitusmaterjalina on paekivi olnud kasutusel juba kolm tuhat aastat. See oli meie esivanemate linnustes puidu kõrval peamine ehitusmaterjal,” meenutas president.
Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum tõstis esile Porkuni paemuuseumi aktiivset tegevust meie rahvuskivi tutvustamisel ja väärtustamisel. “Paekivil on tähtis koht ka maakonna majanduselus. Lääne-Viru kaks suurt ja nimekat tööstusettevõttet – AS Kunda Nordic Tsement ja AS Nordkalk Rakke Lubjatehas – kasutavad toorainena paekivi,” märkis maavanem.
Riigikogu liige ja endine Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants meenutas Porkuni paemuuseumi asutamise ja arendamise lugu.
“Paemuuseumi rajamise mõte oli juba tekkinud ja asukohavalikuid mitu. Üks võimalikest oli ka Rakvere linnus,” sõnas Pomerants. Tartu ülikooli geoloogia erialal lõpetanud Marko Pomerants töötas üheksakümnendate alguses Lääne-Viru maavalitsuses looduskaitsetalituse juhatajana. “Rakverest oma kodukohta Vajangule sõites hakkas mulle silma kunagise Porkuni piiskopilinnuse väravatorn. Samas lähedal asub tuntud Porkuni paelade. Ja nii küpseski otsus, et Porkuni on igati sobiv paik paemuuseumi asutamiseks,” kõneles Pomerants. Lisaks taasvabanenud Eesti vabariigi toetusele oli muuseumi asutamisel suur abi entusiastlikest inimestest. “Tollane Porkuni kooli direktor Avo Hein, Põdrangu sovhoosi direktor Riho Kivila ja hulk teisi inimesi olid nõu ja jõuga toeks, et eesti rahvuskivi saaks oma muuseumi.” Marko Pomerants polnud üksnes muuseumiidee arendaja, vaid ka töömees. Porkuni lademe stratotüüpse paljandi korrastamise eest on saksa geoloog Björn Kröger ühe hilisordoviitsiumis elanud peajalgsete perekonna nimetanud Marko Pomerantsi järgi Pomerantsoceras  ja sellest perekonnast liigi Pomerantsoceras tibia.
Konverentsil esinesid ettekannetega meie rahvuskivist Eesti tuntud ja tunnustatud teadlased. Tallinna tehnikakõrgkooli geoloogiaprofessor paevana Rein Einasto rääkis paekivist kui mõtete korrastajast. Eesti loodusmuuseumi kuraator Toivo Lodjak kõneles Porkuni paelademe tähtsusest Eesti ja maailma loodusloos ning loodusmuuseumi tänastest tegemistest. Materiaalset toetust on saadud Leader -programmi rahadest ja see rahastamine jätkub.
Eesti geoloogiakeskuse osakonnajuhataja Kalle Suuroja pidas huvitava ja intrigeeriva ettekande teemal “Kuhu kadus Porkuni paekivi”. Ettekandest selgus, et Porkuni paekivi tuntakse mitme nime all, näiteks Röa dolokivi.
Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse (PAIK) tegevjuht Aivar Niinemägi rääkis arvukatest ettevõtmistest, mis on tehtud nii meie rahvuskivi väärtustamisel kui kohaliku väikeettevõtluse ja turismielu edendamisel.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kõneles tänavu 500 aasta juubelit tähistava Tamsalu minevikust, olevikust ja tulevikust. Porkuni paemuusemi arengutest rääkis paemuuseumi juhataja Ella Vikk. Kahekümne aastaga suure arengu teinud muuseum on nüüdseks tuntust kogunud paljudes maades. Muuseumist on plaanis rahvusvahelist koostööd tehes välja arendada loodushariduskeskus.
Suur panus meie rahvuskivi väärtustamisel on olnud Eesti Paeliidul. MTÜ Eesti Paeliit liige ja teadussekretär Eino Tomberg ja Porkuni paemuuseumi töötaja loodusgiid Triin Sameli kõnelesid paemuuseumi ja paeliidu aastatepikkusest koostööst. Ettekannet ilmestas slaidiprogramm.
Rahvuskivi 20. sünnipäevaks emiteeris Pandivere paeriik Allikate Allikal juubeliraha. Kui paeriigi ametlikuks rahaks on paekivist paero, siis seekord lasti välja kahebaerone. Juubeliraha sai oma nime Virumaalt sirgunud väljapaistva teadlase Karl Ernst von Baeri järgi, kelle 220. sünniaastapäeva teadusmaailm sel aastal tähistab. Juubeliraha valmistas kivitöömeister Ain Aasa Porkuni korallist.
Konverentsil esinejatele anti mälestuseks kahebaerone ja selle juubeliraha esimene omanik on president Arnold Rüütel.
Tänu paekonverentsile muutus Tamsalu taas tammede linnaks. Kuigi Tamsalu on saanud oma nime meie hiiepuu järgi, siis aastasadadega need puud Tamsalu pildist kadusid. Reedel tehti ajalugu. Konverentsil esinenud teadlased, kellest mitmed on saanud austava nimetuse – paevana –, istutasid Tamsalu lubjaparki tammeistikud. Esimesena istutas omanimelise tamme president Arnold Rüütel.