Vaimse puudega inimesed ei erine väliselt teistest karvavõrdki, nende silmad säravad ehk veelgi rohkem. Nii oli möödunud neljapäeval terve Rakvere staadion täis särasilmseid inimesi, kes osalesid eriolümpia rahvuslikel suveolümpiamängudel.
Intellektipuue ei takista sportimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 23. korda korraldatud mängude idee oli panna vaimse puudega inimesed omavahel võistlema. Eriolümpia Eesti ühenduse rahvusliku direktori Meeli Hundi sõnul ei rõhutatud neil võitu. “Eesmärk oli, et igaüks võistleb võrdse vastasega ning saab selle eest ka tunnustuse.”
Sel aastal olid osalejad esimest korda jaotatud rühmadesse, mis olid komplekteeritud võimete järgi, et igas rühmas oleks kuus kuni kümme enam-vähem sarnase võimekusega osalejat. Omakorda rühmitati nad vanuse ja soo järgi, kokkuvõttes oli õiglane jagamine siiski keeruline. Kõiki osavõtjaid ka tänati, esikolmik sai medalid ning ülejäänud näiteks diplomi, šokolaadi või osalejamedali.
Et võistlustele pääseda, käis koolides tihe rebimine. Vidruka kooli õpetaja Eda Proosi ütles, et lapsed ootasid mänge kõrgendatud huviga. “Koolis oli suur konkurents, kes kaasa saab. Ja mitte ainult õpilaste hulgas. Kuna iga nelja lapse kohta pidi olema üks saatja, käis õpetajategi seas väike rebimine,” muheles Proos.
Kuigi suurem osa 175 osalejast olid kooliõpilased, käis eriolümpiamängudel ka vanemaid inimesi, kes mõnes hoolekandeasutuses elavad. Näiteks Raivo Laar, kes on lõpetanud Vidruka kooli, õpib praegu Haapsalu kutsehariduskeskuse ehitusviimistluse eriala viimasel kursusel. Neljapäevasel võistlusel oli ta teeninud juba kuldmedali 60 meetri jooksus ning hõbemedali teatejooksus. 400 meetri jooksus ja kaugushüppes, mis pidid peagi algama, plaanis noormees samuti esikolmikusse jõuda. Kuigi mõnikord on Raivo pärast pikka koolipäeva väsinud, jookseb ta igal argipäeval kahe- kuni viiekilomeetriseid ringe, mõnikord võtab ette lausa kümnekilomeetrise tiiru. 2007. aastal lendas Raivo Shanghaisse eriolümpiale, kust tõi koju kaks medalit.
Küll ei tegele kõik eriolümpialased iga päev spordiga. Meeli Hundi hinnangul oli osavõtjate hulgas ka nii-öelda harrastajaid, keda tuli võistlusel suunata, motiveerida ja julgustada teistega suhtlema.
“Vaimupuudega inimest ei saa vaadata nagu tavalist, juba tema treenimine on midagi hoopis teistsugust,” sõnas eriolümpia Eesti ühenduse juhatuse esimees Urmas Paju. Meeli Hunt nimetas, et treeneril peab palju kannatlikkust olema. Mõnikord ei mõtle hoolealune õpetajaga samas rütmis ega tee seda, mida palutakse, sest tema tahab parasjagu just istuda, mitte püsti tõusta. “Võistlusel oli näiteks üks Downi sündroomiga poiss, kes tegi kogu võistluse läbi eesmärgiga saada auhinnaks lubatud krõpsupakk. Ja ta tuletas seda iga kolme minuti järel igaks juhuks meelde. Kohati on sügavama intellektipuudega inimene ootamatult nutikas. Aga oli ka tublimaid, kellel vaja end teistele näidata või iseendalegi midagi tõestada,” tõi Hunt mõne näite.
Selleks, et eriolümpiale pääseda, peab inimesel olema intellektipuue. “Sageli aetakse meie ettevõtmist segi paraolümpiaga, kus tegelikult võistlevad füüsilise puudega inimesed ning ollakse orienteeritud tulemustele,” selgitas Meeli Hunt kahe olümpia erinevusi.
Kuigi üldised olümpiatingimused on täidetud ja võisteldakse enam-vähem samadel aladel, on reeglid intellektipuudega sportlase jaoks arusaadavaks ja võimetekohasemaks muudetud. Keelatud on agressiivsemad alad, näiteks odavise, suusahüpped ja poks, sest neil aladel on võimalik end kergemini vigastada.
Tänavu Porkuni kooli korraldatud eriolümpia sai alguse 1965. aastal USAst, kui Kennedyte perekonda sündis puudega laps. Vanemad panid tähele, et sport on just see, mis erivajadustega järeltulijat innustas ning talle sõpru kogus. Nii toimus esimene eriolümpia Kennedytele kuuluvas pargis, mis on nüüdseks kasvanud üleilmseks liikumiseks, kus osaleb 170 riiki 3,7 miljoni sportlasega. Järgmised rahvusvahelised võistlused, kuhu sõidavad Porkuni ja Kiigemetsa kooli tublimad sportlased, on taliolümpiamängud 2013. aastal Koreas.