20aastaseks saanud Kunda Nordic Tsemendi äririsk on tasakaalustatud kolme valdkonna vahel: ehitusbuumi aegadel on tsement kõige tulusam, kui sisenõudlus on nõrk, aitavad ettevõtet veepinnal hoida sadam ning killustikuäri.
Suurest saastajast üha rohelisemaks ettevõtteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Kunda Nordic Tsement sündis mõni kuu enne rahareformi, 6. aprillil 1992. aastal, suhteliselt segasel ajal – tsemenditehase erastamisele kaasa aidanud Edgar Savisaare valitsus oli jaanuaris kukkunud, maad laastasid hüperinflatsioon ning kaubanappus, kasutusel olid toidutalongid jne. Valitsusjuhi kohal tegutses siis Tiit Vähi.
Investorite otsimine, kes Kundasse tsemenditehasesse investeerida oleksid tahtnud või julgenud, käis pikalt – pruut oli poolvigane ja peigmehekandidaadid ei raatsinud põhjalikuks iluoperatsiooniks raha anda. Otsingud kestsid vahelduva eduga pea viis aastat, kuni lõpuks sobiv huvilistering kogunes. 1992. aastal erastati tsemenditootmisest 35 protsenti, kaks aastat hiljem veel 15 protsenti ning lõplikult liikus ettevõte eraomandisse 1999. aastal.
Kunda tsemenditehas oli Nõukogude Eestis ning Eesti vabariigi taassünni ajal vastuolulise mainega ettevõte. Ühelt poolt oli tegu olulise tootja ja tööandjaga, teisalt reostajaga, mis oma parimail päevil paiskas õhku mitu tonni tolmu tunnis, üle 100 000 tonni aastas. Tolm kattis iga rohuliblet Kundas ja pikk hall suitsusammas ulatus Soome välja. Liialdamata võis öelda, et Kunda linn meenutas tollal maapealset põrgut – must mantel muutus halliks pärast kümneminutilist jalutuskäiku linnas.
Viimase kahekümne aastaga on olukord aga drastiliselt muutunud: tehniliselt maha jäänud, keskkonda saastavast ebaefektiivsest tehasest on saanud tänapäeva keskkonnanormidele ja tehnilistele nõuetele vastav konkurentsivõimeline ettevõte. Firma on transformeerunud nõukogude sotsialismi ettevõttest kapitalismimaailma firmaks ja saab tihedale konkurentsile vaatamata kenasti hakkama.
“Kahekümne aasta jooksul on ettevõttesse investeeritud umbes 80 miljonit eurot. Inimesi oli meil alguses tööl 750, nüüd on 220, kusjuures vahepeal tulid juurde karjäär ja sadam. Korrashoid, kus tol ajal töötas 150 inimest, on üle antud firmale ABB. Tolmusaaste oli meie jaoks alguses kõige suurem probleem. Suurem tolmamine sai lõpetatud aastatel 1995-1996, aga vähendamisega tegeleme pidevalt igal aastal edasi. Kõige suuremad väljakutsed ongi seotud sellega, kuidas tulla toime Euroopa Liidu rangete keskkonnatingimuste täitmisega,” räägib ettevõtte tegevjuht Meelis Einstein.
Einsteini sõnul näitab riigi edukust inimese kohta tarbitav tsemendi kogus, hetkel on Euroopa Liidus see keskmiselt 400 kg inimese kohta, Eestis 250. Buumiaastatel, 2006. ja 2007., oli nimetatud number Eestis vastavalt 470 ja 490 kg.
“Suhtarve kõrvutades meil praegu arenguruumi jätkub, Eesti tsemenditarbimine on hetkel tagasi aastas 2002. Pilt, mis erinevatest maailmaosadest vastu vaatab, on riigiti väga kirju. Näiteks Kreekas, Itaalias, Hispaanias ehitus ja tsemenditarbimine langeb, samas Skandinaavias on kõik stabiliseerunud ning Venemaal on tsemendimüük jätkuvalt tõusutrendis,” räägib Einstein.
Investeeringuid jagub Kunda Nordic Tsemendil nii selleks kui järgnevateks aastateks. Ühest küljest tõukavad tagant karmistuvad keskkonnanõuded, teisalt soovib firma olla omas vallas innovatiivne.
Ettevõtte kindel soov on vähendada vee-, tolmu- ja mürasaastet ning langetada järk-järgult energiatarbimist.
“Kõige rohkem on mul hea meel selle üle, et alternatiivkütuste osakaalu oleme pidevalt suutnud kasvatada. Fossiilkütuse asendamine prügikütusega on nüüd sellisel tasemel, mis paar aastat tagasi oli veel meie jaoks utoopiline. Usun, et seal on arenguruumi veelgi. Taolised uuendused kergelt ei tule, sest toote kvaliteet ei tohi mingil juhul kannatada. Meie spetsialistid on hulga tööd ja vaeva näinud,” rõõmustab Einstein.
Mis teadus- ja arendustegevusse puutub, siis koostöös Tallinna tehnikaülikooliga uuritakse aktiivselt Narva põlevkivituha kasutamisvõimaluste laiendamist tsemendi valmistamisel. Samuti plaanib ettevõte Rootsi kolleegide abiga sel aastal turule tulla sulfaadikindla tsemendiga. See on uus tsemendi mark, mille järele on kasvav nõudlus.
FAKTE JA ARVE
1871. aastat peetakse tsemenditootmise algusajaks Kundas.
Ajavahemikus 1871-2011 toodeti Kundas 48,7 miljonit tonni tsementi.
Tootmismaht jõudis esimest korda miljoni tonnini 1914. aastal.
2007. aastal toodeti tsementi ja klinkrit rekordilised 1,2 miljonit tonni, majanduskriisiga langes tsemenditootmine aga kolm korda.
1992-2011 toodeti 14,4 miljonit tonni tsementi.
Kahekümne aastaga on ettevõte keskkonnainvesteeringuteks suunanud 19 miljonit eurot.
75 protsenti ettevõtte aktsiatest kuulub ehitusmaterjalitootjale HeidelbergCement Group, ülejäänud 25 protsenti kuulub Iiri kontsernile CRH.