Reede õhtul stardib Rakveres teist korda ööjooks ligi 6000 osalejaga. Entusiasmi täis korraldusmeeskonna juhi Marko Tormi hinnangul on eelmise aasta vigadest proovitud õppida.
Marko Torm: oleme kodulinna fännid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis on eelmise ööjooksuga võrreldes muutunud?
Mastaabid. Kõige lihtsam näide: eelmisel aastal polnud ju kinkekotte, jooksja tuli, osales, sai hea tunde; sel aastal on meil jagada 5500 kinkekotti, milles on näiteks Viking Line’i ja Aqva spaa kinkekaardid, lisaks igasugu testreid, jooke.
Kui eelmine aasta olid suureks murekohaks tehnilised lahendused – kuidas kiibid töötavad ja muu selline –, siis sel aastal tundub, et olulisem probleem on kinkekottide logistika.
Et kuidas neid jagada, kui ilm on halb – siis ei saa neid välja viia, ligunevad ära. Eks mõned mured on, aga silm särab selle juures ikka.
Me oleme püüdnud kõik osalejale ägedaks teha. Kas või Viking Line’i kinkekaart, mis sel aastal on meie kujundatud. Et kui sa jooksu lõpetad, siis saad kinkekaardi, kus on öise linnuse pilt ja kiri “Mina jooksin Rakveres”. Et oleks tõesti see tunne, et ma sain selle Rakverest. Rakvere bränding on meie jaoks oluline, me oleme kodulinna fännid.
Eelmisel aastal oli juhtum, et üks osaleja eksis rajalt kõrvale. Mis on selle vältimiseks ette võetud?
Meil on sel aastal rajamärgistus täitsa uus. Ja võiks öelda, et isegi neli korda suurem kui eelmisel aastal.
Oleme tahtnud, et enamik inimesi tuleks Lääne-Virumaalt. Paraku eelmisel aastal oli kaks kolmandikku osalejatest väljastpoolt maakonda.
Kuna eelmisel aastal oli palju osalejaid, kes polnud varem ühelgi suurjooksul käinud, siis nad ei osanudki märgistust jälgida. Sel aastal on pandud kahte kohta, kus rajad lahku lähevad, vabatahtlik vilistama. Ta tõmbab endale tähelepanu ja ta kõrval on suured viidad, mida osaleja siis kindlasti peaks nägema.
Aga milline on sel aastal läänevirulastest jooksjate osakaal?
No sellel aastal on jämedalt öeldes fifty-fifty.
Liigume täitsa selles suunas, et lõviosa tuleks Lääne-Virumaalt.
Meid on avastatud ka Venemaalt ja Lätist, tuleb rootslasi ning soomlasi.
Kas osaleb ka tippsportlasi?
Jaa, ikka. Meil on moodustatud kuum grupp ehk eliit, seal on 150 jooksjat. Enamik Eesti tippudest jookseb seal.
Meie jaoks on tippude osalemine tore, aga see on siiski rohkem tavatarbijate liikumisüritus.
Kui suur on korraldusmeeskond?
Igapäevaselt on kaks, projektipõhiselt veel lisaks kaks-kolm vabatahtlikku.
Kui jooksupäev kätte jõuab, siis te ju nii väikese abijõuga hakkama ei saa?
Ei, meil on umbes 120 abilist, sealhulgas liiklusreguleerijad, rajakohtunikud, suunajad, infotöötajad, pakihoiu töötajad, turvatöötajad, prügikastide tühjendajad, piirete ja reklaami paigaldajad.
Eelmisel aastal oligi probleemiks, et oli väga palju vabatahtlikke, kes ennast üles olid andnud, kuid võistluspäeval tuli 80 vabatahtlikust kohale 27, kuigi me informeerisime kõik üle.
Seetõttu me sel aastal päris avalikult kedagi ei otsinudki – liiga suur hoop oli eelmisel aastal.
Sel aastal teeme koostööd kaitseliidu Viru malevaga, kust tuleb 60 abilist. Ja ka kaitseväe Kirde ringkonnaga.
Mis on ööjooksu üldine eesmärk?
Tegelikult sai projekt alguse sellest, et tahtsime tuua Rakvere linna täispika maratoni – 42 kilomeetrit ja 195 meetrit.
Käisime 2008. aastal ise välismaal jooksmas. Sa lähedki ja võtad sellise ebaloogilisena tunduva eesmärgi, et lähen ja jooksen maratoni. Aga sa lähed ja jooksedki järjest 42 kilomeetrit.
Ja see annab sulle tohutult enesekindlust juurde. Ma nägin seal 20 000 inimest, kes kõik nautisid seda. Siis ma mõtlesingi, et miks meil Eestis ei ole sellist jooksumaratoni vaimustust.
Oma kodulinnas tahaks sellist asja teha. Mõtlesimegi, et kui tänapäeval toimivad kõik ööostlemised ja -muuseumid, siis teeme ööjooksu. Kuigi Eestis on selliseid asju varemgi tehtud, aga mitte midagi suurt. Ja mõtlesimegi teha vaid tutvustusürituse.
Aga ööjooks võeti väga hästi vastu. Nüüd me tahamegi teha veel ühel aastal praegused distantsid ehk 5, 10 ja 21 kilomeetrit, et natukene kogemusi juurde saada, enne kui läheme täispika maratoni korraldamise juurde.
Ja praegu, teisel toimumisaastal, oleme juba Eestis number kaks jooks. See on uskumatu, mis siin koostöös partneritega on ära tehtud. Helsingi maratonil, mida on korraldatud juba 30 aastat, on 6000 osalejat. Aga me teeme alles teist aastat ja on ka 6000 osalejat, väikeses linnas.
Samas on see ka väga suur vastutus. Ei saa öelda, et me kõike ideaalselt teeme. Eks me eelmisel aastal lõikasime näppu ja püüame nüüd õppida.
Üritusel on ka meelelahutuslik osa, näiteks noortebändide konkursi finaal.
Jaa. Kui ma ei eksi, siis osaleb viis bändi, kella neljast läheb lahti. Vahepeal on vaheetteasted, Rakvere segakoor peaks ka esinema tulema. Ja õhtu naelaks oleks siis ansambel Speed Free, kelle solist Tony Kolesnyk on ööjooksu tunnusloo autor. See peaks kõlama enne starti, nii et annaks jooksjatele jõudu.
Teete heategevustki?
Jaa, sel aastal läks iga viiekilomeetrise distantsi läbija osavõtutasust kaks eurot heategevuseks. Kokku saime Karmeli kogudusele 1800 eurot, mis läheb suurperede toetuseks.