Ametnikel on seni olnud põhjendamatult palju soodustusi ning nende töö tasustamise süsteem mõningatel juhtudel väga läbipaistmatu. Osast lisatasude skeemidest said aru vaid vähesed. Loodetavasti aitab uus ATS selguse majja tuua.

Ametnikud on samasugused inimesed nagu teisedki ning nende eelisolukord tööturul on erasektoris töötajate suhtes olnud diskrimineeriv. Mõned aastad tagasi kehtima hakanud uus töölepingu seadus muutis vahe ametnike soodustusi arvestades töölepingu alusel töötajate jaoks veel tunduvalt ebasoodsamaks.

Lisaks selgemale palgasüsteemile ametnike arv ka väheneb, sest pole ilmtingimata vajalik, et igas ministeeriumis, ametis või omavalituses töötav inimene peaks just ametnik olema.

Paljud neist ei ole ju sisuliselt ametnikud, vaid nende tööks on oma asutuses tugiteenuste pakkumine.

Ka koondamishüvitist saab ametnik uue seaduse kohaselt edaspidi üksnes ühe kuu keskmise põhipalga ulatuses.

Ametnike pisut pikem puhkus säilib ja seda põhjendavad seaduse loojad asjaoluga, et ametnikel ei ole lubatud streikida. Kuidas need punktid omavahel seotud on, seda on pisut keeruline mõista, aga olgu siis pealegi.

Uue sättena näeb vastu võetud seadusemuudatus ette rotatsioonipõhimõtte ehk võimaluse ametniku soovi korral viia ta kokkuleppeliselt üle teise ametiasutusse.

Selle eesmärgiks on suurendada ametnike pädevust ja motivatsiooni ning koostööd ametiasutuste vahel. Tuleb ehk kasuks, kui ametnikud väga pikalt ühele toolile istuma ei jää.

Virumaa Teataja hinnangul on riigikogu ATSi vastuvõtmisega olulise asjaga hakkama saanud.