Mentorlus aitab tõsta kvaliteeti

Mentorluse mõiste on väga vana, ulatudes otsapidi Kreeka mütoloogiasse – Mentor oli Alkimose poeg ning kõrges vanuses ka Odysseuse sõber. Kui Odysseus läks Trooja sõtta, vastutas Mentor tema poja Telemachose ning lossi eest. Kaasaegses tähenduses kasutati mõistet esmakordselt 1699. aastal raamatus “Telemachose seiklused”.

Raamatu peategelane on Mentor ning sealt ongi koorunud mentori praegune tähendus: ta on usaldusväärne sõber, nõustaja, õpetaja, tavaliselt suuremate kogemustega inimene.

Tänapäeval pakuvad mentorid oma asjatundlikku abi vähem kogenud inimestele väga erinevatel elualadel, et edendada nende karjääri, täiustada juhendatava (inglise k mentee – toim.) haridust ning aidata luua uusi suhtevõrgustikke. Küsimustele vastab mentor Asko Talu.

Kes on hea mentor?

Hea mentor oskab luua usalduslikku suhet, ta on tasakaalukas, vastutustundlik ja suurte kogemustega, võimalikult neutraalne inimene.

Hea mentor on see, kes ei ütle ette vastuseid ega paku välja omapoolseid lahendusi.

Hea mentor suunab arengut küsimusi esitades. Mingis mõttes on küsimused alati tähtsamad kui vastused.

Esilekerkivad küsimused käivitavad meis ikka midagi, viivad kusagile edasi ning (edasi)liikumise käigus tekivad vastused. Kui mentor ütleb ette mida või kuidas miskit teha tuleb, võtab ta vastutuse endale.

Hea mentor on aga abimees iseseisvaks saamisel. Iseseisvus pole midagi, mis kaasneb gümnaasiumi või ülikooli lõpetamisega, vaid sellel on sügavam tähendus. Inimene võib olla keskealine, aga mitte iseseisev.

Milliste teemadega mentor tegeleb?

Mentor toetab juhendatavat tema arengus. Fookuses on juhendatav ja tema areng. Teemad valib juhendatav ja mentor saab oma kogemustele toetudes aidata teemade valikul välja selgitada hetkel olulisima, millest kõigepealt alustada. Juhendatav seab endale sihid ja võtab eesmärgid, mille poole mentori abiga liikuma hakatakse.

Minu kogemus näitab seda, et minimaalne aeg koostööd teha on pool aastat. Selle aja jooksul on juhendataval võimalik reaalselt alustada tema jaoks oluliste muutustega ja näha ka tulemusi, mida hinnates edasisi samme planeerida.   

Igal mentorkohtumisel saavad juhendatav ja mentor koos üle vaadata sihil püsimise ning kokkulepitud sammude elluviimisega seonduva, samuti arutada sel hetkel juhendatava jaoks olulisi teemasid.

Mentorluse puhul on väga oluline mentori isik. Mentor võib olla nii organisatsiooni seest kui ka väljastpoolt. Kui on tegemist organisatsioonisisese tööalase mentor­programmiga, näiteks uute inimeste sisselamise hõlbustamiseks, võtmeisikute arengu toetamiseks jne, siis peab mentor organisatsiooniga seonduvat hästi tundma.

Kui mentor tuleb väljaspoolt ettevõtet, et toetada juhtkonna arengut, siis on nõudmised mentorile suuremad. Välise mentori kaasamisel pole määravaks, kas viimane tunneb organisatsiooni tegevusvaldkonda või mitte. Loevad mentori isiklik elukogemus ja võime luua usaldusväärseid suhteid.

Milline on hea juht ning mis on tema peamine ülesanne?

Hea juht on visionäär. Tal on visioon, millesse ise usub ja jagab seda visiooni oma meeskonna liikmetega. Hea juht loob tähendust. Tema jutt on lihtne, kujundlik ja selgete seostega. Ta on inimene, kes on oma mõtete, sõnade ja tegudega teistele innustav ja julgustav eeskuju. Ta loob pidevalt arengukeskkonda nii endale kui ka meeskonna kõikidele liikmetele.

Hea juht saab aru, et iga organisatsiooni jaoks on tähtis iga liikme areng. Ta on teadlik sellest, et suhted on üks kõige olulisematest tööriistadest organisatsiooni tulemuslikkuse saavutamisel. Juhi peamisi ülesandeid on arengukeskkonna loomine nii endale kui kogu meeskonnale.

Kui iga meeskonna liige tunneb enda vajalikkust, arendab oma võimeid ja oskusi, tunneb rõõmu oma tööst ja panusest, siis saab tõdeda, et juht on ühe olulise rolli täitnud. Heal juhil ei pea olema palju järgijaid, vaid ta on inimene, kelle tegevuse ja eeskuju tulemusel tekivad uued liidrid.

Olete töötanud üle Eesti nii era- kui avaliku sektori organisatsioonidega, mittetulundusühendustega. Mis on organisatsioonides hästi, mis halvasti?

Ettevõtetes on madal süsteemsuse tase. Viimased rasked tõusueelsed aastad on pannud ettevõtteid rohkem tegelema ellujäämisega kui uue loomisega. Iga ettevõte peab tegelema kahe asjaga: kasutama seda, mis on, ning looma seda, mida (veel) ei ole. Kuna uue loomine on alati ebakindlam (hirm tundmatuse ees) kui olemasoleva kasutamine ja uue loomise tulemused jäävad kaugemasse tulevikku kui olemasoleva kasutamisel, siis tavaliselt jätkub kõik vanaviisi.

Mis on hästi? Mind kutsutakse üldjuhul sellistesse organisatsioonidesse, kus on suurem valmisolek midagi muuta.

Seni on koostöö käigus suurem osa planeeritud tegevustest alati ellu viidud. See näitab, et kui ollakse valmis muutusteks ja juhtkond toetab omalt poolt seda, siis reaalsed muutused ka toimuvad valitud suundades või valdkondades.

On kaks peamist motivaatorit, mis inimest juhivad – hirm ja huvi. Millest alustada, et domineeriks huvi, mitte hirm?

Endalt on aeg-ajalt hea küsida, kas ma teen üht või teist asja huvist või hirmust lähtudes. Näiteks, kas lähen mingil hommikul tööle hirmust või huvist kantuna.

Kui valdav ehk käimas hoidev jõud on hirm, siis kaua me vastu ei pea. See hakkab mõjutama nii vaimu kui meie füüsilist heaolu.

Kui mingi olukord on ebameeldiv, siis on tavaliselt kolm valikuvõimalust, kui inimene kannatada ei soovi: minna olukorrast ära, muuta olukorda või muuta oma suhtumist sellesse. Seda viimast saame teha igal juhul, vaadata asjadele teise vaatenurga alt.

Kes on olnud teie enda mentorid läbi aja?

Vanaisa Kustav Augjärv, klassijuhataja Karl Meos, maadlustreener Valeri Pormann, kunagine Tallinna Autovedude suuromanik ja juht Jüri Suursoo, pikaaegne otsene juht kullerfirma TNT päevilt soomlane Kenneth Palmgren.

Lisaks minu mentor firmajuhi viimastel aastatel ja praegune hea kolleeg Aivar Haller, samuti minu kaks poega ja tütar oma uudishimulike küsimuste ja arengusoovidega.

Kommentaarid

Kalle Pentel,Dicro Oy kvaliteedijuht

Olen mentorit kasutanud viimased pool aastat, kuigi teemaga olen ka varem kokku puutunud.

Seoses ümberkorraldustega meie ettevõttes ja vastutusala laienemisega tekkis vajadus kellegagi asju arutada. Olin Asko Talu tundnud üsna kaua ja meil oli väga hea koostöö 2003. aastal, kui juurutasime ISO juhtimissüsteeme Dicro Eesti OÜs. Seetõttu otsustasin hakata temaga koostööd tegema. Samuti olime ettevõttes otsustanud, et kasutame tema teeneid laiemalt, terves firmas.

Laiem koostöö on hetkel alles arenemisjärgus, kuid lootused on kõrged. Isiklikult on mentorit vaja eeskätt seetõttu, et kvaliteedijuhtimist valdan firmas kõige kõrgemal tasemel ja teistelt juhtidelt või “võitluskaaslastelt” ei saa kogu vajalikku tuge.

Mentoriga on hea asju arutada ja oma mõtetele avameelse suhte kaudu tuge leida. Suhe mentoriga on isiklik. Hea mentor toob asjadesse selgust eeskätt sõltumatu kõrvaltvaatajana.

Lauri Pärna,Lajos ASi juhataja

Olen kasutanud mentori teeneid ligi aasta. Hea mentor on rohkem õppimise soodustaja kui konkreetsete teadmiste jagaja. Mentori roll pole vastuseid ette öelda, vaid aidata inimesel ise õigete vastusteni jõuda. Ma ei saa öelda, et otsisin mentorit, aga selleni ma lõpuks jõudsin.

Valiku mentorluse kasuks kallutas teadmine, et minu ­mentori puhul on tegu logistika valdkonnas väga kogenud ja suurte juhtimiskogemustega inimesega.

Mentorlus on võimaldanud mul erinevaid nägemusi ja lahendusi enne nende ellurakendamist asjatundliku inimese abil analüüsida ja testida. Minu kogemused on positiivsed ja julgustan ka teisi ettevõtetes mentorit kasutama.

Richard Bransoni mentoriks oli Briti lennundusettevõtja Freddie Laker.

Andrew Carnegie, USA ajaloo ühe võimsama korporatsiooni Pittsburgh’s Carnegie Steel Company asutaja juhendas kirjanikku ja mõtlejat Napoleon Hilli.

 Aristoteles juhendas Aleksander Suurt. Aristotelese mentoriks omakorda oli Platon ning viimasel Sokrates.

 Viiekordne Tour de France`i võitja Eddy Merckx oli mentoriks seitsmekordsele Tour de France’i võitjale Lance Armstrongile.

 Michael Jacksoni mentoriks oli Diana Ross.