Inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mille olemasolu ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest.
Juhtkiri: iga inimese õigused
19. juuni 2012, 06:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise tunnustuse said need inimõiguste ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948.
Inimõiguste universaalsus on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil.
Inimõigused jagunevad Karel Vasaki järgi kolmeks generatsiooniks. Esimese põlvkonna inimõiguste hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitilised õigused, mis tulenevad Jean-Jacques Rousseau ja John Locke’i loomuõiguslikust filosoofiast. Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse kahekümnendal sajandil koos hüveoluriigi levikuga. Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule.
Teise liigituse kohaselt jagunevad inimõigused vabadusteks ja õigusteks, kus vabadusi on käsitletud kui inimõigusi negatiivses tähenduses ja õigusi olla millestki vaba. Õigused ehk siis inimõigused positiivses tähenduses sätestavad õiguse millelegi.
Vabaduste käsitlus tuleneb peamiselt angloameerika õigustraditsioonist ning hõlmab kõne-, usu ja kogunemisvabadust. Inimõiguste positiivses tähenduses käsitlus tuleneb peamiselt Rousseau-järgsest kontinentaaleuroopa õigustraditsioonist, tähistades õigusi, mida riik peab tagama ja võimaldama. Nende hulka kuuluvad näiteks õigus haridusele, õiguslikule võrdsusele jne.
Inimõigused on niisiis igal inimesel, aga nende peale ei mõelda eriti sageli. Ainult siis, kui midagi valesti või halvasti on.
Seadustesse süüvides tekib kohati paralleel juuksekarva lõhki ajamisega ehk siis mõte, et seadusi rikutakse alalõpmata. Näiteks on igal inimesel õigus valida, kellega ta abiellub. Teatud ühiskondades käib selles osas aga pidev inimõiguste rikkumine. Eestiski rikutakse inimeste õigusi, kui hoolikalt deklaratsiooni lugeda. Tasuks oma õigusi teada ja neid ka taga nõuda.