Tööturul napib spetsialiste

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere Lihakombinaat sõidutab töötajaid ka kaugemalt, eile pärastlõunal saabusid töölised Tapalt.
Rakvere Lihakombinaat sõidutab töötajaid ka kaugemalt, eile pärastlõunal saabusid töölised Tapalt. Foto: Arvet Mägi

Üleeile selgus Eesti Tööandjate Keskliidu kevadise palga­uuringu tulemus­test, et ligi pool tööandjatest on töötajate põhipalku viimase poole aasta jooksul tõstnud, selle üheks põhjuseks võib olla tööjõupuudus.

“Juba praegu on ettevõtetel puudu müügi- ja teenindustöötajaid ning vajadus nende järele kasvab. Töötute seast väga palju enam võtta ei ole – sageli on takistuseks puudulik keeleoskus ja madal töötahe. Noori tuleb aga liiga vähe peale,” rääkis tööandjate keskliidu palgauuringu juht Kadri Seeder.

Ka Eesti töötukassa Lääne-Virumaa osakonna teenusekonsultant Inge Alamets sõnas, et mõned tööandjad on olnud mures sobiva tööjõu leidmisega. “Põhjuseks võib olla nii töö­otsijate jaoks ebapiisav palgatase kui ka tööandjaid mitterahuldav kvalifikatsioon,” selgitas ­Ala­mets. Tema andmetel otsitakse praegu rohkem müügi- ja teenindustöötajaid ning oskus- ja lihttöölisi.

Suurettevõtja Oleg Grossi arvates ei ole kaubanduses olukord hull. “Inimesi küll üle ei ole, aga neid ikka leiab,” kinnitas Gross, lisades, et pigem on küsimus selles, kui sobilik on tööd otsiv kandidaat.

Gross viitas olukorrale, kus ettevõtlikud inimesed on riigist lahkunud, mistõttu jääb korralikest töölistest puudu.

Kuigi ärimees arvas, et teistes valdkondades on tööjõu leidmisega suuremad probleemid kui kaubanduses, tõi ta välja kõiki puudutava kõrge maksukoormuse. “Peaaegu iga teine euro läheb maksudeks,” leidis Gross, et see on probleem, sest uue töökoha loomisel on riik kohe maksunõuetega kaelas.

Uusi töökohti loovad sageli välisinvestorid, kuid Grossi arvates nad ei tule siia, kuna oskustöölisi napib. Tema meelest on Rakvere üleüldse oma olemuselt tegev rohkem teenindus- ja põllumajandussektoris.

Vihula mõisa müügi- ja turundusjuhi Kadi Elmeste sõnul on neil probleeme suure kogemusega spetsialistide leidmisega nii teenindavasse personali kui nii-öelda köögi poolele. Praegu käiakse Vihulasse tööle kaugematestki piirkondadest, ka Tallinnast.

Teenindav personal tuleb peamiselt siiski maakonnast.

Suveks võtab Vihula mõis aga rohkem inimesi tööle. “Siis on meil palju noori, võtamegi nad vastu, et neile kogemust pakkuda,” kinnitas Elmeste.

“Alati võiks olukord tööjõuturul parem olla,” ütles JELD-WEN Eesti ASi personalijuht Reet Treial, kuid lisas, et seni on ettevõte uute töötajate leidmisega hakkama saanud. Sel aastal on JELD-WEN Eesti värvanud üle 80 uue töötaja, kuid kauem aega võtab just mõne spetsialisti või oskustöölise leidmine.

“Kui rääkida töölesoovijatest, siis positiivne on see, et inimesed on oma valikutes teadlikumad,” ütles Treial. Seega võib loota, et otsus on läbimõeldum ja tehtud pikemat perspektiivi silmas pidades.

JELD-WEN Eesti pakub tööd ka kaugemal elavatele inimestele, töötajate bussiringid algavad Aserist, Kiviõlist, samuti Tapalt, Tamsalust ja mujalt.

Et töötajate leidmist lihtsustada, on töötukassa Inge ­Alametsa sõnul ettevõtetele selgitanud, et tööpakkumises peaksid tasakaalus olema lisaks tööülesannetele ka kandidaadile esitatavad nõudmised ning tööandja pakutavad hüved.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles