Olete olnud nii Ambla kui ka Lehtse vallavanem. Kui palju olete seotud eelmiste ühinemiste ja Amblaga seotud plaanidega?

Kui Tapa vallaga ühinemine oli käimas, siis olin ma parasjagu Lehtse vallavanem ehk siis ühes neist kolmest omavalitsusest, mis ühinesid. Ja eelmisel perioodil, aastatel 2005–2009, olin Amblas tööl, Ambla vallavanemana. 2002. aastal, kui toimus Tapaga ühinemine, tehti ühinemisettepanek ka Ambla vallale, aga sel hetkel vald keeldus sellest.

 

Miks Tapa vald otsustas nüüd uuesti teha ühinemisettepaneku Ambla vallale ja Aegviidu vallale?

Suured omavalitsused saavad teenuste osutamise ja arvete maksmisega paremini hakkama kui väiksemad omavalitsused. Kõigil meil rahvaarv väheneb, laste arv väheneb ning kasvavad kulud elektrile, soojale, palkadele jne. Millised on väljapääsud, et olla ka 10-15 aasta pärast võimekas ja pakkuda inimestele kas või samal tasemel teenust?

Meil raha lihtsalt ei ole, et areneda. Ma ei näe ka seda, et riigi poolt tuleks initsiatiivi, et vaadata tõsiselt üle omavalitsuste ülesanded ja vastavalt sellele rahastada. Ega meil siis väga palju muid variante peale ühinemise polegi – muutuda ise võimekamaks ja tugevamaks.

Omavalitsuste koostööd on teatud piirini võimalik arendada, aga kõiges ei ole me võimelised koostööd tegema. Tihtilugu läheb see koostöö isegi kallimaks ja keerukamaks, sest tulevad juurde vahemoodustised, mida on vaja üleval pidada. Kogu see administreerimine läheb maksma ja teeb teenuse pakkumise kohmakamaks.

Erinevates omavalitsustes on moodustatud ühisasutusi jäätmekäitluse ja ühistranspordi valdkonnas. Need toimivad. Aga muudel teemadel – kinnisvarahaldus, haridus, sotsiaalteenuste pakkumine – on koostöö suhteliselt kohmakas või puudub üldse. Ega meil muud varianti ei ole kui moodustada tugevamad omavalitsused, mis oleksid võimelised paremini kasutama neid vahendeid, mis piirkonda tulevad.

 

Mida te peate silmas piirkonna all?

Piirkond on ala, kus inimestel on väga tihedad omavahelised sidemed ja kontaktid juba ajalooliselt välja kujunenud. Kui plaanitud ühinemine teoks saab, siis see katab ära varem kunagi mitusada aastat kehtinud Ambla kihelkonna piirid.

Me näeme, et meil on võimalik palju efektiivsemalt pakkuda avalikke teenuseid, mida me peame ja mida me tahame osutada. Meil raisatakse praegu väga palju raha. Kõigil meil.

 

Milles see raha raiskamine seisneb?

Võtame kas või hariduselu korraldamise. Meil on üldhariduskoole neli, Amblas kaks, Aegviidus üks. See teeb kokku seitse üldhariduskooli kogu piirkonnas. Samas on vahemaad suhteliselt lühikesed. Me kõik maksame oma koolidele peale – õpetaja palkadele. Kas on mõistlik niimoodi teha?

See on koht, mille pärast tuleks tõsiselt maha istuda, aga tehes seda partneritena, me ei suuda kokku leppida. Seda on ajalugu tõestanud ja tõestab ka edaspidi, olen selles kindel. Heade naabritena võime hästi läbi saada, aga me ei suuda sellistes küsimustes kokku leppida.

Aga kinnisvarahooldus, mille alla kuuluvad haljasalade korrashoid, teede, hoonete ja rajatiste hooldus. Ma olen kindel, et seda on suures mahus võimalik palju efektiivsemalt teha kui igaüks eraldi. Saab ühishanke korraldada või moodustada ühise ettevõtte, mis selliste pisitöödega pidevalt tegeleks.

Samuti ostame kõik sisse teenust eakate hoolekandeks, aga võiksime seda teha ise, Tapagi on praegu liiga väike, et ise korralikku hooldekodu rajada. Koos oleksime piisavalt suured, et vajalik maht oleks olemas ja meie võimelised investeerima sellesse.

Suuremates omavalitsustes on ka parem kontroll projektiideede üle.

 

Kas vallavalitsus Amblast ja Aegviidust kaoksid?

Sellest on suhteliselt vara rääkida. Kõiges on ühinemisläbirääkimiste käigus võimalik kokku leppida. Selge see, et me ei tohi lubada lollusi ja leppida kokku asjades, mis meil hiljem üle jõu käivad või mis näitavad, et meil efekti ei olnud.

Ma ei taha ära hirmutada, kuid kõik need ametnikud, kes meil on praegu tööl, ei saa jätkata.

Mingisugune koondamine peab toimuma, siis tekib ka kokkuhoid. Ametnikud peavad saama suurema spetsialiseerituse, mis tagab neile optimaalse koormuse ja perspektiivi oma töö eest head palka saada.

Inimeste jaoks, kes kohapeal elavad, ei tohi teenus halvemaks muutuda. Sotsiaaltöötajad peavad jääma kohapeale, sest nemad on esmane kontakt nende jaoks, kes on hätta sattunud. Neil, kes iseendaga hästi toime tulevad, ei ole omavalitsust iga päev vaja.

Meenutades Tapa valla ühinemist, mina küll ei leia, et teenus oleks kuskil halvemaks muutunud, pigem vastupidi, nii Lehtses kui Jänedal.

Kui fantaseerida tuleviku suhtes, siis üks võimalus oleks tekitada teenusmajad, kus on valla poolt ametis inimene, kes vastutab selle piirkonna toimimise eest.

Talle antakse teatud hulk raha ja ta kaasab otsustusprotsessi piirkonna aktiivsed inimesed, külavanemad näiteks, ja siis nad saavad edasi otsustada, mida selle rahaga edasi teha – milliseid projekte ja üritusi toetada jne. See oleks kohapealse initsiatiivi toetamine.

 

Kas ka riigi poolt on toetus valdade ühinemisele?

Riigi poolt on olemas ühinemistoetus, mida saab kasutada teenuse arendamisel ja parandamisel. Nende samade teenusmajade töösse panekuks näiteks. Või erinevate IT-lahenduste rakendamiseks, et inimesed saaksid kaugemalt paremini kontakti omavalitsusega.

 

Millises seisus hetkel läbirääkimised on?

Meie oleme teinud ettepanekud ja nüüd ootame huviga, mida meie head naabrid kostavad selle peale – kas tõmmatakse kohe leht puruks või asutakse läbi rääkima. Kui naabrid ütlevad, et hakkame läbi rääkima, siis istume maha ja hakkame ühinemislepingut kirja panema ning vaatame, mida me ära teeme järgmise nelja aasta jooksul ja pärast seda. Seejärel avalikustame kokkuleppe ja küsime inimeste nõusolekut.

 

Millist nime hakkaks see ühine vald kandma?

Nimi on sümboolne ja tugeva emotsionaalse kaaluga küsimus iseenesest. Ma ei tea, kas selleks saab Ambla vald, Tapa vald, Aegviidu vald või hoopis mõni neljas nimi. Ma ei oska selle kohta midagi öelda ja ma ei taha sellel teemal praegu rohkem spekuleerida. Mul on ükskõik, võib Ambla vald tulla endise Ambla kihelkonna jätkuna. See on läbirääkimiste asi ja samuti asi, mida võime inimestelt küsida.

Üks inimeste jaoks oluline küsimus on ka maakondlik kuuluvus, kuna praegu on ju kolme maakonna omavalitsustega tegemist. Omavalitsus ei saa selles osas suurt midagi teha. See on vabariigi valitsuse tasemel tehtav otsus, millisesse maakonda peaks tulevane omavalitsus kuuluma. Sellel on jällegi sügavalt emotsionaalne taust – kas olen ma järvakas, harjukas või läänevirulane. Ratsionaalselt võttes on see aga vähese mõjuga teema.

 

Mis läheb ühinemise järel elanike jaoks halvemaks ja mis paremaks?

Ma isegi ei oska öelda, mis võiks halvemaks minna. Palju on räägitud sellest, justkui osalusdemokraatia läheks halvemaks ja võimalused omavalitsuse tegemistes osaleda.

Ma ei tunneta seda Tapa valla näitel. Jah, ma olen nõus, et Lehtse inimesel ei ole enam kõrvalmajas vallavanemat, kelle juurde iga kell sisse sadada ning rääkida oma muredest ja rõõmudest. Samas on meil kõik kanalid avatud. Kes tahab avaldada oma mõtteid, see seda ka teha saab.

Rääkides, kui suur on valijate hulk ühe saadiku kohta, siis loomulikult see suureneb. See annab saadikule juurde legitiimsust ja seeläbi valitakse võib-olla volikokku ka paremaid ja võimekamaid inimesi, kes suudavad piirkonna inimesi paremini esindada. Meil on praegu 21 volikogu liiget ja ma ei arva, et seda arvu tuleks ühinemise järel suurendada.

Mastaabiefektist tulenevad säästud ja valitsemiskulude ilmselge kokkuhoid oleksid ühinemise plussid.

 

Järgmisel aastal on kohalike omavalitsuste valimine, kas see ühinemisettepanekute ajastamine oli kuidagi sellega seotud?

Jah, see on viimane hetk. Kui me praegu seda ei tee, siis järgmisteks valimisteks oleme juba rongist maas. Me peame ühinemisotsuse ära tegema järgmise aasta kevadel, et sügisel oleks valimisteks kõik valmis. Meil on alla aasta, et selle nimel usinasti ja intensiivselt tööd teha.