Veel on päriselt lõpetamata suusadopinguga seotud märul ja meeltes selle ainetel valminud seriaal “Alpimaja”, kui juba on uus skandaal platsis.

Sel nädalal lõi eestlastel põlved nõrgaks uudis selle kohta, et meie maadevahetajad mõisteti õigeks ning vabaks. Tõeks ta osutus – õhtul võisime telekakastist näha, kuidas kõik hommikul süüpinki istunud võisid mõne aja pärast kohtumaja eest mustade limusiinidega koju sõita.

Kultuuritundlikud inimesed on viimasel ajal hakanud aga elulisi episoode ja sündmusi kibekiirelt püünele tarima. “Alpimajast” juba rääkisime, ja alles see oli, kui teater NO99 lavastas reformierakonna koosoleku, et teha lihtrahvale kõik puust ja punaseks, kuidas need asjad tegelikult käivad.

Nüüd on kirjanike ja kinomeeste hulgas küpsenud uus ja äkiline plaan – jõuda veel enne kohtute ja kohtualuste suvepuhkusele minekut valmis esimene osa kolmeosalisest filmist “Natuuramaja”.

Filmitakse osade kaupa, sest praegu on teadmata, kuhu mustas pintsakus meeste ja ühe punases seelikus naise saatus tüürib. Ei saa ju täna filmida kolmandat osa, kus kohtualustel võivad seljas olla kas triibulised riided või pannakse neile pintsaku reväärile ordeneid ja jagatakse kopsakat valuraha.

Juba on teada, et peaossa, kohtuniku rolli, otsitakse kedagi Rakvere kandist. Siit on ennegi hääd kohturahvast tulnud, sest kõnekäänd ju ütleb, et äkiline nagu Rakvere kohus. Võib-olla saab selle osa Rakvere teatriklubiski edukalt esinenud kohtunik Tiit.

Advokaadid on kinos ise oma näo ja tekstiga, nagu öeldakse – live’s. Nende eluaeg õpitud rolle ei suudaks keegi omandadagi. Ja paragrahvid peavad peas olema. Pealegi pole teistel kuldnuppudega portfelle ka leida.

Süüdistatavateks otsitakse analoogse korpulentsuse ja näoplaaniga osatäitjaid rahva hulgast. Kui tunned kedagi, anna teada lähimasse omavalitsusse. Massi­stseenideks ei ole enam aega rahvast kokku ajada, sestap kasutatakse seal Rakvere teatri lavastust “Hullumaja suvepäevad” või “Hullumeelsete kokkutulek” või kuidas see õieti oligi ... Seda siis nii sisulise poole kui ka publiku osas.

Kui ollakse ajahätta jäänud, põikab võttegrupp mõnele jaanipeole, näiteks Hundisilmale. Head jaanikulised, olgem mõistvad – ajame ju kõik koos ühte Eesti asja!

Et seriaal oleks realistlik ja räägiks adratalupoegade suurest loodushoiust, vändatakse katteplaanid Natura aladel, näiteks Tudu metsades lendorava elupaikades või haruldases Roela sinilille-männikus.

Jaanikule minnes pea meeles, et jäädes magama poosis – pea lõunasse, on näpud põhjas!