Veeprojekte ähvardab trahvioht

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaal on kuus suurt veeprojekti, millel on trahvioht.
Lääne-Virumaal on kuus suurt veeprojekti, millel on trahvioht. Foto: Arvet Mägi

Riigikohtu hinnangul on ehitusseadusega vastuolus ehitusobjektid, kus teostatavusuuringu teinud firma viib samal objektil läbi omaniku­järele­valvet. Lääne-Virumaal on nii vähemalt kuue suure veeprojekti puhul.


Praegu käivatest suurematest projektidest on AS Infragate Eesti teinud projekti eeltöid ning on omanikujärelevalve läbiviija Rakvere, Haljala, Tapa linna, Kadrina, Viru-Nigula ja Tapa valla veemajandusprojektis.
ASi Rakvere Vesi juhataja Urmas Krikk ütles, et Infragate koostas riigihanke aluseks oleva pakkumusjoonise.
“Minu hinnangul see ehitusseadusega küll vastuolus ei ole, aga kindlasti konsulteerime projekti finantseerija ehk keskkonnainvesteeringute keskusega,” kõneles Urmas Krikk.
Tõrva linn võitis kohtuvaidluses aktsiaseltsi Infragate Eesti, kellega vaieldi selle üle, kas ettevõte, mis oli teinud veetorude paigaldamise eelprojekti, võib teha omanikujärelevalvet.
“Peamiselt on veemajandusprojektide puhul tegemist projekteerimis-ehituslepingutega ja ühtegi projekti ei realiseerita eelprojekti alusel, vaid töövõtja koostatud ehitusprojekti järgi,” selgitas Krikk.
Krikk arvas, et tegemist on olulise vahega, kuna järelevalve ei vaata enda koostatud eelprojekti, vaid ehitaja koostatud projekti täitmist.
Infragate Eesti juht Indrek Tamberg ütles Postimehele, et ei ole põhjust arvata, et Tõrva kohtuotsuse valguses oleks vaja hakata teisi objekte üle vaatama.
Tapa vallavanem Alari Kirt rääkis, et veeprojektide elluviimisega ta väga kursis ei ole ja spetsialistid on puhkusel, kuid tulevad neljapäeval koosolekut pidama.
“Meie puhul on Infragate teinud tasuvusanalüüsi ja mina ei näe siin küll huvide konflikti ohtu,” lausus Kirt, kes lisas, et projekti tegi ehitaja Merko.
“Ja omanikujärelevalve tegija leidsime riigihanke teel, meie ei kutsunud kedagi, et tulge ja tehke.”
Tapa vallavanem ütles, et enne iga otsuse tegemist on Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) konsulteeritud ja KIK on kõik otsused heaks kiitnud.
Kadrina vallavanem Aivar Lankei arvas, et tegemist on lihtsalt ühe suure jamaga. “Keegi pole ju mingit kasu saanud, korruptsiooni ei ole ja meie oleme rõõmsad, et torud on maas,” sõnas ta.
KIKi struktuuritoetuste üksuse juht Andrus Pirso ütles Postimehele, et olukord on uudne ning on ebaselge, kas Euroopa Liit võib hakata omavalitsustelt juba makstud raha tagasi nõudma.
Kui formaalselt esineb hankes rikkumisi, on Brüsselil õigus projekti rahastamisest veerandi jagu tagasi küsida.
Kuue Lääne-Virumaa trahviohuga veemajandusprojekti kogumaksumus on üle 32 miljoni euro, millest Euroopa Liidu abi on üle 20 miljoni euro
Seega võiks kõige mustema stsenaariumi kohaselt Euroopa Liit üle viie miljoni euro tagasi küsida.
Lääne-Virumaa veeprojektidega seotud inimesed ei usu, et asi nii karmiks läheb. “Eks kaevaku kohtusse, torusid enam keegi maa seest välja ei võta,” sõnas Aivar Lankei.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles