Aegviidulased ootavad kosja pigem Anija mehi

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagine Aegviidu vallavanem Aleksander Soitu leidis, et Aegviidu peaks püüdma nii kaua kui võimalik jääda iseseisvaks, sest muidu ohustab nende kanti ääremaastumine.
Kunagine Aegviidu vallavanem Aleksander Soitu leidis, et Aegviidu peaks püüdma nii kaua kui võimalik jääda iseseisvaks, sest muidu ohustab nende kanti ääremaastumine. Foto: Arvet Mägi

Tapa vald tegi peale Ambla liitumisettepaneku veel Aegviidu vallale, kellele enne jaanipäeva tegi omapoolse ettepaneku ka Anija vald.


Virumaa Teataja käis teisipäeval Aegviidus kohalike elanike seas maad kuulamas ja kõlama jäi mõte, et kui kellegagi liituda, siis pigem Anija kui Tapa vallaga. Anija vallaga on Aegviidul parem rongiühendus ja rongiga jõuab 18 minutiga Anija valla keskusesse Kehrasse, kus enamik siinseid lapsi ka koolis käib, sest Aegviidus on ainult põhikool. Emotsionaalseks kaalukeeleks on kindlasti maakonna küsimus, sest enamik aegviidulasi eelistaks ilmselt edaspidigi jääda harjumaalasteks. Ja tunnise rongisõiduga saab Tallinna, kus paljud aegviidulased oma suuremaid asju ajavad.

“Ma arvan, et kohalik rahvas ei ole Tapaga nõus, nad tahaksid ikka Anija valda. Tapale on meil liiklus palju halvem, bussid on kallid ja pensionäre on siin palju,” tõdes Aegviidu puhkebaasis kokana töötav Vilgea Solenikov (61), kes ise peab ennast läänevirulaseks, sest on pärit Käsmust ja suved veedab praegugi suuresti seal. Tema sõnul Anija vald ümbritseb Aegviidut mitmest küljest ja isegi Aegviidu surnuaed jääb Anija valla territooriumile.

“Aegviidu vald liitub alles siis, kui me tõesti enam ise hakkama ei saa ja kui oleme  veendunud, et teised pakuvad meile paremaid võimalusi, kuid seda ei garanteeri meile keegi. Ei ole vaja rutata, aga läbi rääkida võib ja ära kuulata, mida on vastastikku öelda,” väitis taasiseseisvumisaja esimene Aegviidu vallavanem, praegu pensionäripõlve pidav Aleksander Soitu (74). Tema sõnul on utoopia, kui öelda, et liitumisega läheb kõik paremaks. “Ei hakka ükski uus suur vald siia investeerima rohkem, kui seda on siiamaani tehtud. Muresid jagub nii Tapal kui Kehras. Liidame me ennast, kuhu liidame, ikka jääme ääremaaks,” nentis Soitu.

Ta meenutas, et läbirääkimisi Anija vallaga on peetud varemgi, 1990ndate keskel. Siis jõuti juba peaaegu kokkuleppele, kuid valiti uus volikogu, kes eelmise läbiräägitut ellu viia ei tahtnud, nii see sinnapaika jäigi.

“Tänu sellele, et meil on kohalik võim, oleme suutnud palju ära teha. Kui oleksime ääremaa, poleks keegi selle koha eest võidelnud nii, nagu praegune omavalitsus. Meil on uus lasteaed, muuseas taasiseseisvunud Eesti esimene uus lasteaed, koolimaja on korda tehtud, ambulatoorium ja kergliiklustee ehitatud, veevärk ja kanalisatsioon rajatud,” selgitas Aleksander Soitu.

Suurte valdade puhul on tema hinnangul probleemiks, et elu koondub valla keskusesse ja äärealad ääremaastuvad. Need vallad, kus linn on keskel, aga peaksid liituma küll, puht pragmaatilistel põhjustel.

Oma koha tunne on tema sõnul ikka paljudes aegviidulastes sügavalt juurdunud ja Harjumaalt lahkumine ei meelita kedagi, viitas ta Tapa maakondlikule kuuluvusele. Siiski möönis Soitu, et ilmselt läbirääkimisteni ja teineteise ärakuulamiseni jõutakse ka Tapaga.
“Mina ei tea midagi, mina olen teise oblasti mees, mina olen Anija mees,” rehmas kahe valla piirialal Rekkas elav Ants Rekka (66), kes käib iga päev Aegviidus poes, sest sinna on kõige lähemal käia. Tema meelest peaks Aegviidu ikka Anija vallaga liituma, sest liikumine sinnapoole on lihtsam. “Tapale läheb kaks rongi päevas ja mõneminutilise asjaajamise pärast tuleb päev otsa Tapal istuda,” tõdes ta.

“Mina olen Tapaga nõus, sest mul on seal surnuaias maetud ema ja õde,” ütles Nelijärvel elav Ilona Randla (83), kes lisas, et Tapa on ligemal kui Kehra.

“Kõigepealt kuulaks, mis välja pakutakse. Aga minu isiklik soov ja tahtmine on kindlasti Anija valla poole. Olen Kuu­salust sisse rännanud ja Tapa on mulle täiesti võõras kant. See on emotsionaalne küsimus. Teisalt on muidugi rahaline pool, mida see kaasa tooks, seda ei tea praegu üldse – millised on nende seisud, kas on plaanis investeeringuid ... Sellest tuleks rahvale rääkida ja seda selgitada. Enne ei oska midagi kindlat öelda,” arutles Leila Joona.

Aegviidu vallavolikogu kaalus eileõhtusel istungil nii Tapa valla kui Anija valla liitumisettepanekuid.

Aegviidu vallavolikogu esimehe Toomas Tõnise sõnul otsustas volikogu üksmeelselt korraldada 9.-15. juulini Aegviidu valla elanike seas küsitluse nende arvamuse teadasaamiseks. Valla elanikelt küsitakse, kas nad eelistavad Aegviidu jätkamist iseseisva vallana, liitumist Tapa või siis Anija vallaga.

Küsitlusele saab vastata valla raamatukogus või e-posti teel.

Küsitluse tulemustest lähtudes teeb volikogu Tõnise sõnul järgmisel, 18. juuli istungil liitumise suhtes lõpliku otsuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles