Baltoscandaalsed biitlid Sfääri saartel

Inna Grünfeldt
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Gabriela Liivamägi

Rahvusvahelise teatrifestivali Baltoscandal 18 lavastusest, performance’ist ja installatsioonist koosneva lego eestiline kolmandik otsib ennast kunstis ja elus.


Kuus Baltoscandalil etenduvat Eesti teatritegijate lavastust puudutavad kaht festivali laiemalt iseloomustavat joont: ühelt poolt ökoloogilisuse ja keskkonnateadlikkuse ning teiselt poolt esineja ja tema mina, kunstiinimese enesemääratluse teema. “Lavastused on väga temaatiliselt läbi põimunud,” lausus Rakvere teatri dramaturg Anne-Ly Sova.
Erki Kasemetsa kolmeosaline PMV räägib loo sünnist surmani. “Ilmaletulemise hetkest kuni selleni, kui valgusse ära veeretakse. On see siis inimese, idee või asja elu, eks see selgub performance’i käigus, mis toimub Rakveres kolmes kohas ühe päeva joksul,” märkis Sova.
Lisaks Polügoonteatrile teeb kaasa tuntud teatri-, kunsti-, muusika ja muude alade inimesi, osalemas võib näha ka Rakvere teatrijuhte.
Erki Kasemetsa lavastustes on alati antud kindel roll juhusele: Polügoonteatri põhimõtte kohaselt on eelnevalt määratud vaid põhisüžee, mis teostub teatud kindlal ajahetkel, konkreetsetes keskkonnatingimustes ja kordumatu osalejate koosluse kaudu. “Eeldatavasti on ka publikul mingi roll kanda,” arvas Sova. Nii ulatuslikku publiku mänguvõtmist kui kunagises lavastuses “Kool” Kasemets seekord ei kavanda.
Von Krahli Teatri “Järgmine voor”, Mihkel Raua vaade superstaarisaatesse ja ühe ekshibitsionisti eluhetke, on lavastus teemal, miks me laseme endaga nii teha ja mis juhtub, kui ei laseks. “Priit Raud ütles, et teater tegeleb väga erinevate asjadega – tegeleb peegeldamise, ennustamise, kokkuvõtete tegemisega; tegeleb alati probleemiga, ainult et tihtipeale ei pruugi me aru saada, et probleem, millega tegeleme, on tegelikult pseudoprobleem. Nagu elus, kus inimesed ei pane tähele, et tegelevad enda välja mõeldud probleemidega. Mingil hetkel oleme vajanud kõik meeldetuletust, et asjad tegelikult ei ole nii halvasti,” arutles Sova.
“Vanemuise biitlid” (pildil), mille toob festivalile Tartu Uus Teater, kuulub Tartu kultuuri- ja teatriloost kõnelevasse triloogiasse “Armastus, teater, hullus ja surm”.
“See on hästi lahtine teatrimäng, kus räägitakse mingist meeleolust ja eluhoiakust. Nii harva tunned end teatris kohutavalt hästi ja saad aina uute üllatuste osaliseks. Seal on palju head huumorit,” meenutas Sova etendusel kogetud emotsiooni. Kohaliku publiku on teemasse sisse juhatanud Rakvere teatri suvelavastus “Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel”, kus kõneldakse samast ajajärgust.
Koreograaf Mart Kangro “Talk To Me” on lavastus, kus liikumist on minimaalselt, kuid näitlejad jutustavad lugusid. “Marti on huvitanud mina positsioon laval olles – kui mina lähen lavale ja räägin midagi enda elust, kas ma siis sel hetkel räägin enda elust või olen tegelane, kes räägib enda elust. See on esineja eneseanalüüsi teema. Kaasa teevad inimesed, kes on Baltoscandaliga seotud olnud, nad otsivad esinejarolli. Kas see on näidendi tegelane või isik, kes on parasjagu laval? See on inimlik ja äratundmist pakkuv,” arvas Anne-Ly Sova.
Taavi “Miisu” Varm, multimees, kes viimati tegi Rakveres “Nullpunkti” ja nüüd ka Baltoscandali kujunduse, toob publiku ette lavastuse “Funk kon”, mis lahtiseletatult on “Funktsioneeriv konserv”. Tartu kõrgema kunstikooli lõputööna valminud lavastuses toimub eneseseletus 30 intervjuu kaudu.
“Tegemist on ilmselt väga kergesti mõistetava lavastusega, aga see lihtsus on paigutatud visuaalselt ülimalt huvitavasse maailma, kus kümned ekraanid hakkavad omavahel suhestuma,” sõnas Sova.
Henri Hüti lavastus “Sfääri saared” võtab Anne-Ly Sova sõnul kokku festivalitükkide otsingud – elu, kunst, mina seal sees ja maailm meie ümber, lugude jutustamine. “See lavastus vaatab sisse aknast, mille nimi on kaasaegne teater – hästi levinud on Euroopa teatris teema, kus laval esineja ei ole professionaalne näitleja ega etenduskunstnik,” lisas Sova.
Festivali teooriapoolel paneb Eesti Teatri Agentuur Rakvere teatri väikese saali kohvikus üles interaktiivse näituse Draamamaa.ee, tutvustamaks hiljuti valminud ingliskeelset kodulehte eesti teatri tegijatest. Kohvikus ehk teabelesilas (info lounge) toimuvad kohtumised festivali välisesinejatega, saab lugeda eesti uuemat näitekirjandust ja muid põnevaid asju.
Neljapäeval, 5. juulil kell 12 algab Rakvere rahvamaja keldrisaalis seminar “Milleks investeerida kultuuri?”, kus sellel teemal esinevad ettevõtja Hans H. Luik, Tartu Loomemajanduskeskuse juht ja endine Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Raul Oreškin, Haapsalu Õudusfilmide Festivali tegevjuht Maria Reinup ja Baltoscandali juht Priit Raud.

MÄNG

Erki Kasemetsa etenduse PMV pealkiri on lühend,
mis koosneb kolme sõna esitähtedest.
Samas puudub üks ja ainus lahendus – pealkirjaks kõlbavad kõik sõnakolmikud, kus
õiges järjekorras esinevad vastavad algustähed – P, M ja V.
Sestap võib pealkirjast samaaegselt esineda kas või Pool Miljonit Varianti ja
ükski neist Pole Miskitmoodi Viletsam. Leidmaks üles kõik peitunud sõnad, palub
Polügoonteater aga teie abi.
Mida võiks tähistada PMV? Milline on pealkirja täispikkuses versioon?
PealkirjaMängu Võitjateks on kõik need, kes pakuvad lühendile mõne uudse lahtiseletuse.
Valik nendest sõnaseostest on nähtaval-kuuldaval ka 5. juulil Baltoscandalil.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles