Pullitalliteatrisse olukorda kaema minnes kostab juba kaugele “Venga, lo haremos otra vez!”, “Let’s do it again!”, “Teeme korra veel!”. Just nii mitmes keeles valmib Jänedal teatri R.A.A.A.M. täpselt nädala pärast esietenduv lavastus “Me tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma”, originaalis “Tratando de hacer una obra que cambie al mundo”.
Tallihõng, hämarus ja maakivi külm kargus viivad sind uste taha sulgunud maailma ning panevad su nelja mehe ja ühe naisega kaasa mõtlema. Kui vaid sõna saaksid, tunneksid, nagu oleks sinugi eesmärk saavutada teatritüki kaudu suurim tähelepanu ja maailma paremaks muuta. Võiksid poolt või vastu olla näiteks Eesti lipu süütamise mõttele, arutleda, kas naised on piisavalt võimekad, et asuda juhipositsioonile, või mõelda, kas iseseisev lehm on olemas.
Lavastus on valminud Tšiilis, ühe tuntuima noorema põlvkonna lavastaja Marco Layera juhitavas teatritrupis Compania La Resentida. See ei ole tavaline ettekirjutatud tükk, see sündis ise. Layera andis näitlejatele idee ette ning kõik hakkasid improviseerima. Sellest pani lavastaja kokku tüki, mida saab näha ka Jänedal. Tšiilis kulus
aega aasta, Eestis on tükiga tegeldud poolteist kuud. Etenduse kaudu on võimalik aimu saada, missugused on teatri traditsioonid ning milliseid töötegemise viise loomise juures kasutatakse.
Et aga pika pealkirjaga näitetükk sisaldab mitmeid elemente Eesti elust ja baseerub sellel, et lihtsate tegelasnimedega näitlejad on end lukustanud Pulli talli, eeldas mõningast tutvumist Eesti eluga. Selleks kuulasid Layera ja tema assistent Carolina Palocios, kes muide sama etenduse Tšiili variandis näitleb, esimesed kaks nädalat näitlejate arvamusi ja kommentaare Eesti elu kohta. “Meil on viis näitlejat, seega oli meil viis erinevat vaadet teie riigist,” räägib Layera lavastuse nii-öelda eestistamisest, mis oli küll keeruline, kuid näitlejate usaldamise teel sündis see edukalt. Ta valis välja põnevaima ja tükki vaadates tundubki, et tegu on puhtalt Eesti värgiga.
Kui ehk välja arvata liigne lähedus. Võõrastega embamine ja põsemusitamine on eestlastele küll võõras, kuid lavastaja proovis näitlejatega sellel alal siiski tööd teha. “Et nad tunneks ennast grupina, oleksid väga lähedased,” seletab tšiillane. Nii saabki laval näha keskmisest rohkem embamist, üksteisemõistmist, kooseksisteerimist. Aga olgu mainitud, et ikka eesti keeles.
Proov käib peamiselt kahes keeles, kuigi õhus on kuulda kolme. Hispaania keelt kõnelev lavastaja ise inglise keelt ei räägi, selleks on tal kaasas assistent, kes teksti näitlejatele arusaadavaks teeb. Kuid omavahel arutavad näitlejad asju eesti keeles, nii on lihtsam.
Tükiks sobilikud näitlejad, kelleks on Margus Prangel, Nero Urke, Marilyn Jurman, Jüri Tiidus ja Leino Rei, valis välja Märt Meos, teatri R.A.A.A.M. eestvedaja. Tema Layera siia kutsuski, kui käis Tšiili pealinnas Santiagos rahvusvahelisel teatrifestivalil ning nägi kaht Layera lavastatud teatritükki. Meos arvas, et oleks huvitav just seda tükki Eesti tingimustes näha. Lavastaja on näitlejate valikuga rahul. Eelnevalt oli ta näinud neist fotosid, kuid ei midagi enamat, usaldades olulise valiku Meo­sile. Ja Layera on rahul. Ta lisab naljatades, et ei saakski ju teisiti öelda.
Layera ja Palocios saabusid Eestisse mai keskpaigas, praegu peatuvad nad Jänedal. “Siin on külm, mitte ilm, vaid inimesed,” arvavad mõlemad kui ühest suust, kuid lisavad, et eestlased on siiski väga lahked. Lihtsalt erinevus tšiillastega on suur.
“Me suudleme ja kallistame kogu aeg. Inimene ei pruugigi sõber olla, ikka kallistame. Inimesed saavad teatris kokku, tulevad ja kallistavad,” toob Layera välja kahe rahvuse silmapaistva erinevuse. Näitetrupiga tegi ta usinalt tööd, et nood natukenegi tšiillaste eripära esindaks.
Talvel on aga Tallinnasse oodata teatritüki hispaaniakeelset versiooni. Nimelt kutsus Linnateater trupi Compania La Resentida aasta lõpus toimuvale “Talveöö unenäo” festivalile.

 

 Me tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma

Autor-lavastaja Marco Layera (pildil).
Assistent Carolina Palocios.
Lava kujundab Keili Retter.
Mängivad Margus Prangel, Nero Urke, Marilyn Jurman, Jüri Tiidus ja Leino Rei.
Esietendub 11. juulil pullitalliteatris Jänedal.