Mõni õpilane püstitab endale juba näiteks seitsmendas klassis eesmärgi, et keskkool tuleb lõpetada medaliga, ning pingutab selle nimel. Teine pingutab ka, aga pole seadnud nii suurt sihti. Mõni saab medali üldse nii-öelda kogemata. Nele Kriisa Rakvere gümnaasiumist, Helina Seemen Rakvere eragümnaasiumist ja Eneli Raamat Haljala gümnaasiumist rääkisid, missugused teed neid kuldmedalini viisid.
Lõpetasite kooli kuldmedaliga. Kui kergelt või raskelt see tuli?
Nele Kriisa (NK): Kuldmedal ei olnud otseselt mu eesmärk. Olen alati püüdnud endast parima anda. Mõnes aines on head tulemused tulnud kergemalt, mõnes raskemalt. Lemmikud olid reaalained.
Helina Seemen (HS): Kindlasti ei tulnud kuldmedal kergelt. Igal aastal oli ikka mõni õppeaine, milles maksimumtulemustele õppimine oli vaevalisem ja pingerikkam. Mõnikord käis peast läbi ka mõte, kas see kuld on ikka seda kõike väärt. Kuid samas oli kuldmedalile õppimine varakult püstitatud eesmärk ning tihtipeale on palju lihtsam leida motivatsiooni, kui ees on kindel siht.
Eneli Raamat (ER): Ei saa öelda, et see väga kergelt oleks tulnud, ka mitte väga raskelt. Minu arvates tuli medal piisavalt tubli õppimise ja pingutuse tulemusena. Kuna mõtlesin gümnaasiumi lõpetamisele juba 10. klassis, hakkasin heade tulemuste poole varakult püüdlema.
Kas olite klassis ainus?
NK: Oma klassis olin ainuke kuldmedalist.
HS: Jah, sellest on tegelikult üsna kahju.
ER: Ainus kuldmedal jah, küll aga lõpetasid kaks klassikaaslast hõbemedaliga.
Kuigi eksamitulemustest medal ei sõltu, siis kui edukalt läksid eksamid? Missuguseid eksameid tegite?
NK: Üle ootuste oli minu jaoks matemaatika eksami tulemus, kus maksimumist jäi puudu kõigest üks punkt. Väga rahule jäin ka füüsika, geograafia ja inglise keele tulemustega. Eesti keele riigieksami tulemus valmistas aga pettumuse, kuna olin proovieksami põhjal endale üsna kõrge eesmärgi seadnud. Välja pakutud kirjanditeemadest ei suutnud samuti enesele köitvat leida ning jäin ajahätta.
HS: Riigieksami sooritasin füüsikas, geograafias, eesti keeles ja inglise keeles, koolieksamiks valisin uurimistöö. Esimesed kaks ja uurimistöö läksid
ootuspäraselt edukalt, inglise keelega olen samuti rahul, aga eesti keel oleks võinud paremini minna. Veidi kummaline on mõelda, et tundsin ennast inglise keele eksamil kodusemalt kui emakeele eksamil, kuigi tundides oli olukord vastupidine.
ER: Oleksin oodanud mõninga eksami puhul küll paremaid tulemusi, kuid ei saa öelda, et ma pole tulemustega üldse rahul. Oli nii 70, 80 kui ka 90 punkti ringis tulemusi. Kokku tegin seitse eksamit. Neist kuus olid riigieksamid: eesti keel, matemaatika, keemia, geograafia, ühiskonnaõpetus ja inglise keel. Koolieksamitest valisin klienditeeninduse, sest eksam oli ühtlasi kutseeksam ja seetõttu omandasin ka kutsetunnistuse.
Millega veel paralleelselt kooliga tegelesite?
NK: Paralleelselt kooliga käisin suusatrennis. Et mind huvitab füüsika, siis võtsin Tartu ülikooli teaduskoolist lisakursusi füüsikas (“Täiendavaid teemasid koolifüüsikale I, II ja III”).
HS: Juba põhikooli ajal sai mulle selgeks, et päris kõige soovituga ma kooli kõrvalt edukalt tegeleda ei jõua. Seetõttu ei sidunud ma ennast keskkoolis olemise ajaks eriliste lisakohustustega. Kuid ühte-teist ma siiski tegin. Viimased neli aastat laulsin kooli segakooris ning vabal ajal meeldib mulle lugeda, tegeleda käsitööga, õlivärvidega maalida. Paar talve tagasi sain ka lumelauaga sõitmise hulluse külge. 10. klassis õppisin kooli kõrvalt veidi itaalia keelt, 11. klassi lõpp möödus autokoolis. Samuti on meie pere tulihingeline B/C Rakvere Tarva toetaja.
ER: Käisin spordiklubis Sirius Club, kooli lõpupoole üritasin spordiga rohkem tegeleda, väga on hakanud meeldima rulluisutamine.
Missugused on edaspidised plaanid?
NK: Sügisest tahan minna õppima Tartu ülikooli arstiteadust.
HS: Hetkel veel õppimisplaane ei avalikustaks, sest miski ei ole kindel. Isegi linna suhtes ei ole veel valikut langetada suutnud. Pigem kutsub ikka Tartu, kus ka tudengivarjuks käisin, samas oleks Tallinn lähemal.
Tegelikult ei ole ma päris lõplikult otsustanud, kas võtta aeg maha ja puhata või minna sellest sügisest siiski edasi õppima.
Kuigi igaks juhuks kandideerisin soovitud erialadele küll, on siiski ahvatlev variant aastaks aeg maha võtta, järele mõelda ja seiklema minna.
ER: Tahaks ikka edasi õppima minna, kindlasti Tartusse. Ütlen vaid nii palju, et mind on viimasel ajal väga huvitama hakanud meditsiin ja kõik sellega seonduv, kuid kas ma seda ka õppima lähen, pole kindel.
Kui palju on medalist kõrgkooli astumisel kasu?
NK: Kuldmedal annab Tartu ülikoolis kolm lisapunkti ning kehva eesti keele eksamitulemuse tõttu on sellest kindlasti kasu.
HS: Kasu on vastavalt kõrgkoolile erinev. Näiteks Tartu ülikooli kandideerimisel lisatakse vastuvõtu punktisumma arvutamisel täiendavalt kolm konkursipunkti.
Kolm punkti 100st ei ole just kõige suurem kasu, kuid veidi aitab ikkagi. Tallinna tehnikaülikooli kandideerimisel oli minu arvates kuldmedalist veidi suurem tulu, aga kahjuks ma seda täpset punktisummat ei mäleta. Kuldmedalist võiks kindlasti olla suurem kasu, peamine roll on siiski riigieksamitel, kuid veidi aitab see kandideerimisel kaasa küll.
ER: Kuna see annab keskmisele punktisummale kolm punkti juurde, leian, et on abiks ikka.
Kas peas mõlgub ka mõningaid välismaa-mõtteid?
NK: Mõne aasta pärast tahaksin minna vahetusüliõpilasena välismaale, tulevikus näen oma töö- ja elukohana siiski Eestit.
Välistada ei saa loomulikult midagi, eks elu näitab.
HS: Välismaale mineku peale olen mõelnud küll. Talvel tutvusin ka vabatahtlikuks minemise võimalustega. Et koolis oli sellel ajal pingelisem periood ja lõpp tundus veel kaugel, jäi sel hetkel asi seisma.
Kindlasti tahan ma kõrghariduse omandada Eestis ning välismaale kipun pigem silmaringi laiendamise ja seikluste tõttu.
ER: Ausalt öeldes olen sellelegi mõelnud, kuid praeguse seisuga jään siiski Eestisse. Aga mine sa tea.
Mida suvel veel plaanite, on ju tegu mõnes mõttes viimase kooliaja suvega?
NK: Juulis toimub Eestis rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, kus ma osalen vabatahtlikuna – olen Bangladeshi võistlejate grupijuht.
Augustiks mul konkreetseid plaane ei ole tehtud. Kui on võimalik, siis tahaks tööle minna. Muidu kavatsen puhata ja sõpradega aega veeta. Suve jooksul on plaanis ka autojuhiluba teha.
HS: Kavatsen veeta suve nii pere kui sõprade seltsis ning peamiselt mööda Eestit ringi sõites Võib-olla külastan ka Soomet, kus tavaliselt möödub suur osa minu suvest. Loodan lõõgastuda igal võimalikul moel ja üritan vältida sügisele mõtlemist.
ER: Käin kindlasti tööl, sest raha on ju vaja teenida. Lisaks püüan natuke puhata ja suvemõnusid nautida ning võimalikult palju aega veeta mulle kallite inimestega.