Peamiseks märksõnaks sai iseseisvus. Andsime noortele võimaluse kaasa rääkida oma päevakava mugandamises ning otsustada sisulistes küsimustes. Arutelu ülemäära teravaks ei kiskunud, kuid oli näha, et oma arvamuse avaldamist ja sellest tulenevalt seisukohtade kaitsmist peaksid nad veel õppima. Küsimus oli hommikuse äratuse ja hommikuvõimlemise toimimises ning läbiviimisaegades.

Hommikune tööjaotus ja tööde eelnev väljahõikamine andis võimaluse näha, kellel mis soovid ja kui palju on jõuvarusid, rutiinitaluvust ja motivatsiooni eelseisvateks töösammudeks.

Päeva poolitas elektrikatkestus, mis tingis osade tööde edasilükkamise. Elektrikatkestusele lisaks oli teine pool päevast vihmapidu, st alates 16.00 hakkas lennuväljal vihma sadama.

Vihmasaju tõttu alustasime majas sees kraamimisega. Pooleks tunniks jagus kola ning oligi enamuse soov tööpäeva lõpetamiseks kirja pandud.

Õhtusel koosolekul arutati tööaja arvetamisega ja selle fikseerimisega seonduvat, erinevate tööohutusega ning töötervishoiuga seonduvate põhiliste punktidega seonduvat.

Heinategu, värvimine, kraamimine andsid kõik piisava panuse, et lõunasöök, mis elektrikatkestuse tõttu hilines, sai eriti oodatud. Õhtusöögilgi oli tõeline menu.

Noorte soov minna lennuvälja lähedal asuvasse Koigi alevisse kohalike noortega palli mängima, sai tagasilöögi. Tugev paduvihm nullis õhtuse plaani. Seevastu andis see võimaluse õhtuseks vaikseks puhkamiseks.

Järgneva päeva tööülesandid jagati õhtul välja. Noortel oli võimalus ise otsustada töö täitjate arvu ja täitjate üle. Homme anname teada, kuidas eelplaanimine ja tööjaotuse läbiarutamine tööviljakusele mõjus.