Ühisrahastuskeskkond hooandja.ee aitab loomeinimestel leida vajalikku kaasrahastust oma unistuste elluviimisel.
Hooandja aitab hoogu anda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kellelgi vedeleb käsikiri lauasahtlis ning kirjastajad pole altid tehtut töösse võtma või liigutakse oma esiklpaadi väljaandmise suunas või otsitakse rahastamisvõimalust, on hea jagada oma ideed laiemalt võimalike rahastajatega ühisrahastuskeskkonna hooandja.ee kaudu.
“Hooandja kui ühisrahastusplatvorm ei ole iseenesest maailmas uus nähtus, sellist laadi keskkondi on tehtud juba 2000. aastast alates. Esimesed ühisrahastusplatvormid keskendusid peaasjalikult muusikaprojektidele. Praeguseks suurim ja tuntuim USAs tegutsev kickstarter.com alustas oma tegevust 2009. aastal. See on ka meie peamine eeskuju. Nagu Kickstarter, nii keskendub ka Hooandja loovatele projektidele,” räägib üks Hooandja eestvedajatest Tiiu Sullakatko.
Sõprade ringis tekkinud idee läks käiku eelmisel kuul. Keskkonda sobivad projektid, mis on kindlapiirilised, mõõdetavad ja mille tulemus on avalikkusega jagatav. Hooandjasse ei sobi tehnika või varustuse soetamise projektid, samuti heategevuslikud projektid.
Kuidas siis asi välja näeb?
Selleks et hooandja.ee-ga liituda, tuleb luua endale seal konto ning tutvustada oma ideed. Iga projekt saab olla keskkonnas aktiivne kindla perioodi, milleks on kaks kuni kaheksa nädalat.
Selle ajaga peaks projekt koguma vajaliku summa.
Kui summa kokku ei tule, antakse toetuseks jagatud raha toetajatele tagasi. Kui summa saadakse kokku või raha laekub enam, kantakse see täies mahus edasi projektitegijate arvele. Hooandja võtab teenustasu kolm protsenti projekti kogusummast ainult siis, kui projekti rahastamine õnnestub.
Projekti autor saab võimalikke toetajaid motiveerida mitmeti, näiteks saavad plaadi valmimist või raamatu kirjastamist toetanud tänutäheks raamatu või plaadi, suuremad panustajad aga oma nime plaadi või raamatu tagakaanele. Projekti rahastamise õnnestumine sõltubki paljuski sellest, mida autor toetajatele välja pakub.
“Meie eesmärk on tuua tegijad ja nii-öelda tarbijad üksteisele lähemale. Iga projekti tegija peab tegema vähemalt paariminutilise tutvustusvideo oma projektist, põhjendades, miks ta seda projekti teeb ja miks seda vaja on. Peale projektile rahastuse saamist algab tegijate ja rahastajate-tarbijate vahel otsene suhtlus. Sellisel viisil jäävad ära vahemehed, kes tooted ja teenused lõpptarbijate jaoks muidu kallimaks teeksid,” kõneleb Sullakatko.
Hooandja keskkonda püütakse hoida võimalikult mitmekülgsena, praegu on projektid jaotatud seitsmesse kategooriasse, milleks on muusika, disain, trükis, kunst, teater, film ja video ning tehnoloogia.
Oma esiklplaati “Kiilid” välja anda sooviv viiuldaja Johanna-Adele Jüssi sai hooandja.ee keskkonnast teada juhuslikult, Facebooki kaudu.
“Mul on olnud pikka aega soov plaat välja anda ning rahastuse leidmiseks on keskkond hea võimalus. Isegi siis, kui projekti ei peaks rahastamist leidma, on see üheks lisakanaliks, kus ennast ja oma tegemisi tutvustada. Eks ise tuleb aktiivne olla ning Facebooki, listide ning kodulehe kaudu turundustööd teha, niisama ei juhtu midagi. Kaude aitavad kõik, kes Hooandjas rahastust taotlevad, üksteist turundada, see on suur pluss,” räägib Johanna-Adele Jüssi.
Praegu on noorel viiuldajal pea pool vajalikust summast koos. Kui raha kokku tuleb, saab iga annetaja 12 eurot maksva plaadi, annetajad, kes aga panustavad 40 eurot või rohkem, saavad lisaks ära märgitud ka plaadiümbrisel. Raha kokkusaamiseks on Jüssil aega veel poolteist nädalat.
“Hetkel olen optimistlik ja siiralt loodan, et summa ka kokku saan,” ütleb Jüssi.
Rakverlane Rasmus Rattas, kes paraku küll edutult hooandja.ee kaudu oma projektile rahastust taotles, leidis, et on igati positiivne, et Hooandja keskkond Eestis käivitati.
“Loominguliste projektide tegijatele annab see ühe lisavõimaluse raha kaasamiseks juurde,” sõnas noormees, kelle hinnangul toimib keskkond ka publiku või sihtrühma huvi ja valmisoleku kompamisel. “Algus on tehtud ning aeg näitab, kuidas Hooandja keskkond edasi areneb,” lausus Rattas.
TOETUST ON SAADUD JUBA MITMELE PROJEKTILE
Esimese paari nädalaga sai taotletud summa kokku Chintis Lundgreni animatsiooniprojekt “Müstiline raba”, mis vajas 500 eurot, kuid kogus 636 eurot. “Müstiline raba” on minutipikkune käsitsi joonistatud animatsioon konnadest.
Kuuga kogus taotletava summa Ivar Arulaiu projekt “Kotid karmi ajalooga”, kokku 1252 eurot. Projekti eesmärk on hakata tootma kasutatud tuletõrjevoolikutest kotte. Esimesed kotid on juba valminud ning ka omanikud leidnud.
Avalikkusele tuntumatest nimedest taotlevad kaasrahastusprojektides kas autori või liikmena toetust laulja Liisi Koikson ning muusik ja maailmarändur Tom Valsberg.