Rakveres Võidu tänav 44 kortermajas soojustatakse kogu majakarp vundamendist katuseni, lisaks ehitatakse uus kütte- ning ventilatsioonisüsteem. Soojakuludelt hoitakse kokku kuni 60 protsenti. Korterite turuväärtus peaks tõusma neljandiku võrra.
Energiatõhusaim maja asub Võidu tänaval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistu juhatuse liikme Ivar Veberi sõnul tellisid nad majale eelmise aasta jaanuaris energiaauditi, millega saadi ülevaade maja soojakadudest ning kujunes ka nägemus, kuidas maja energiatõhusamaks muuta.
“Oli valida, kas teeme majale osalise soojustuse või teeme kõik tööd korraga ära. Leidsime, et osaliselt pole mõtet asju ajada, ning valisime terviklahenduse,” rääkis Veber.
Terviklahendus tähendas seda, et lisaks vundamendi, fassaadi ning katuse soojustamisele paigaldati igale korterile uued valmisaknad, maja sai reguleeritava küttesüsteemi, uue soojasõlme ning püstakud, samuti automaatse ventilatsioonisüsteemi. Viimasena paigaldatakse majale uued rõduaknad.
“Energiakulu peaks arvutuste kohaselt langema 58 protsenti, reaalselt võib-olla nii kõrget tulemust ei saavuta, aga üle viiekümne protsendi saame kulude kokkuhoidu kindlasti. Näiteks kogume kokku ventilatsioonišahtist väljuva sooja õhu ning kütame sellega oma vee suvel ise soojaks, nii et suvise sooja vee eest palju maksma ei pea,” selgitas Veber.
Tema sõnul pole Rakveres ühtegi nii kapitaalselt renoveeritud korterelamut, selles vallas ollakse siinmail omamoodi teerajajad.
“Kahju on ainult sellest, et linnavalitsus ei toeta korterelamute efektiivsuse tõstmist. Näiteks Paides maksab linnavalitsus korterelamute laenuintressid kinni,” ütles Veber.
35 protsenti kortermaja renoveerimisest maksab kinni Kredex, ülejäänu majaelanikud. Võlakohustus jaguneb kahekümne aasta peale, korteriomanikele tähendab see igakuist lisakulu 72 eurosenti ruutmeetrilt, samas tõuseb majas olevate korterite turuhind hinnanguliselt 25 protsenti.
Kõige olulisemaks peab Veber kortermaja renoveerimisel hea ehitaja leidmist, kvaliteedi tagamiseks soovitab ta töid peatöövõtja kaudu teha lasta ning mitte hakata ise ehitajatega otse suhtlema.
Korterelamu peatöövõtja on Revin Grupp OÜ. Lisaks sellele, et töid tehtaks peatöövõtjaga ja olemas oleks ehitusjärelevalve, peab Veber ülimalt oluliseks korralikku ehitusprojekti ning ka seda, et kütte- ning ventilatsioonitöid teeksid kohalikud teenusepakkujad.
“Ehitusprojekti koostamine läks meil vanas rahas maksma ligi 70 000 krooni, see kulutus õigustab ennast täielikult. Mis küttesüsteemi ja ventilatsiooni puudutab, siis kohalikelt tegijatelt töö tellimine tähendab seda, et kui midagi juhtub, on abi ja nõu kohe kiiresti võtta,” kõneles Veber.
Ligi kolm aastat majas elanud Jalmar Ats peab renoveerimise puhul kõige tänuväärsemaks, et igalühel on nüüdsest võimalik toatemperatuuri ise reguleerida.
“Kõige suurem küttearve on talviti ulatunud ligi 120 euroni, kuuldavasti peaksid talvised kulud nüüd minema vähemalt poole väiksemaks, eks november ning detsember näitavad reaalsuse ära,” sõnas ta.
Lisaks maja täielikule renoveerimisele saab uue näo hoone ümbrus.
Võidu 44 kortermaja on energiaaudiitor Aare Vabamägi sõnul esimene Rakvere maja, mis soojustatakse kompleksselt, see tähendab kogu maja välispiiride soojustamist.
“Tallinna ning Elva praktikale tuginedes väheneb soojustatud kortermaja energiatarbimine vähemalt poole võrra, sageli ka tunduvalt rohkem,” ütles Vabamägi.
Energiaaudiitor rääkis, et Rakvere kortermajad on rajatud ajavahemikus 1950ndate lõpust 1980ndate alguseni ja neist 60 protsenti köetakse kaugkütte teel. See on päris arvestatav hulk.
“Mainitud perioodil ehitatud majade soojapidavus on suhteliselt ühesugune, ei pea paika väide, et silikaattellistest maja on soojapidavam kui paneelmaja,” lisas Vabamägi.
Et majade ehitamise ajal oli nafta n-ö omast käest võtta, siis soojustamisele erilist tähelepanu ei pööratud.
“Soojustamata korterelamu energiakulu on 180–200 kWh köetava pinna ruutmeetri kohta aastas. Kompleksselt soojustatud majas on aastane energiakulu vahemikus 50–80 kWh köetava pinna ruutmeetri kohta aastas,” selgitas Aare Vabamägi.
Rakveres maksab 1 MWh kaugkütte soojusenergiat 86 eurot ehk 1 kWh maksab keskmiselt 8,6 eurosenti. Elektri keskmine hind on aga 11 eurosenti kWh. Seega võib kaugküttega majas hoida energialt kokku vähemalt 86 eurot ruutmeetri kohta aastas.