Viis aastat tagasi tuli tollal 17aastane Tiit Lastik Väike-Maarja õppekeskusesse kokaks õppima ja sidus oma elutee ka EELK Väike-Maarja kogudusega, tehes nii kirikumehe kui kellamehe tööd ja organiseerides koguduse juures vähekindlustatud laste huviharidust.
Tiit Lastik, kus on teie juured ja lapsepõlvekodu?
Väike-Maarjasse tulin õppima 2007. aasta sügisel Jõgevamaalt Saare vallast Maardla külast, kus sündisin ja elasin ligi kakskümmend aastat. Minu lapsepõlv möödus seal. Alates 2009. aastast on mu vanematekodu Alatskivil. Kui tulin Väike-Maarjasse, ei osanud ma arvata, et mu elu nii palju muutub. Mõtlesin, et olen väikemaarjalane kolm ja pool aastat kuni kooli lõpuni. Aga ma jäingi siia. Praegu läheb siis viies aasta.
Millal jõudsite kristlike väärtuste juurde?
Kiriku juurde jõudsin ma 2008. aastal. Väike-Maarjas töötas sellel ajal koguduse õpetajana Ahto Mäe, kes oli mulle suureks vaimseks isaks. Teine tähtis inimene minu jaoks oli meie koguduse juhatuse esimees Heli Komp. Kuna kasvasin ilmalikus peres, siis varasemaid kokkupuuteid kirikuga polnud ja nemad olid inimesed, kes juhatasid mind kristlike väärtuste juurde, mille järele mu hing igatses.
Mis teid selleks ajendas?
Minu lapsepõlv oli raske, kuna mu isa oli surnud ja mind kasvatas ema. Mu kasuisa on alkoholilembene inimene, kes purjuspäi elas end välja pereliikmete peal. Siis oli mul hing väga haige. Mul polnud ei unistusi ega kindlat pidepunkti elus. Tundsin hinges ängi. Väike-Maarja koguduse juures hakkasin ma avanema. Mul tekkis edasipürgimise soov. See oli hingerahu, mida ma kogesin kogudusega ühinedes. Siinsed inimesed on ühtehoidvad. Koguduse liikmed on kui üks üksteisest hooliv pere. Alates 2009. aastast olen koguduse nõukogu liige ja praostkonna sinodi asesaadik.
Kus omandasite noorsootöötaja hariduse ja milline on teie sõnum oma õpilastele?
2010. aastal tegi meie juhatuse esimees mulle ettepaneku minna õppima EELK usuteaduse instituudi juures toimuvale laste- ja noorsootöö põhikoolitusele. Seal ma siis õppisin noorsootöötajaks. Juba 2010. aasta novembris kogunesid mu ümber õpihimulised noored. Esimesel aastal tutvustasin noortele luteri kiriku tähendust ja ajalugu, katekismust, kümmet käsku, kirikuaastat, meie isa palvet. Kahjuks paljud tänapäeva noored ei mõista kiriku tähendust. Ei tea, miks on vaja kümmet käsku. Ei pea kinni kümnest käsust. Nagu ütles omal ajal kirjanik Anton Hansen Tamsaare, on inimene ühest küljest looja ja teisest küljest lammutaja. Ehk kui me ei tea käskusid, siis selle tagajärg on hukk. Perekonnad lagunevad, inimesed ei austa teisi ja meie ümber on palju vägivalda.
Juba põhikooli ajal aitasite noorematel koolikaaslastel õppetükke teha ja asendasite vajadusel ühiselamus kasvatajaid. Kui olulised on teie jaoks hoolivus ja empaatiavõime?
Jeesus õpetas: “Armasta oma ligimest kui ise ennast.” See tähendab, et hooli teisest. Kanna nõrgemate koormaid. Hoolivus on väga tähtis. Perekond toimib, kui peres on hoolivust, austust ja armastust. Ka hea õpetaja peab olema hooliv. Kohtlema õpilast kui võrdset. Minu jaoks on hoolivus kõige tähtsam. Läbi hoolivuse ja armastamise sünnivad imed. See aitab tulla välja raskustest. Iga inimene tahab, et temast hoolitakse.
Milliseid ülesandeid täidate praegu Väike-Maarja koguduse juures?
Koguduse juures on mul palju ülesandeid. Näiteks kellalöömine pühapäeviti. Kui mind Väike-Maarjas pole, siis lööb kella Heli Komp. Koguduse juures teeme vabatahtlikku tööd. Arvan, et kirikutööd tuleb teha südamest ja missioonitundega ja seda ei saa teha raha pärast. Noorsootöö on mu suurim väljakutse ja teen seda pühendumusega.
Mida tähendab teie jaoks kiriku kellamehe ameti pidamine?
Kiriku kellamehe töö on kogukonna jaoks läbi aegade olnud täpsust nõudva ameti pidamine. Ma tean, et näiteks pühapäeval pean ma jõudma viis minutit enne kahtteist üles kirikutorni, et täpselt südapäeval kella lüüa, kuulutades nii Väike-Maarja kiriku pühapäevase jumalateenistuse algust. Kiriku kellahelid on ammustest aegadest olnud kutse. Kutse tulla kirikusse.
Ja vahepeal, kui kirikukellad ei löö, tunnevad inimesed nende kõlast puudust. Veel tähendavad kellahelid seda, et palve, mida inimesed pühakojas palvetavad, jõuab jumalani läbi kirikukella helinate.
Olete võtnud südameasjaks organiseerida vähekindlustatud perede lastele huvihariduse andmist. Kuidas tekkis selline missioonitunne?
Kuna olen kasvanud vaeselt, siis polnud ka minul võimalust saada huviharidust. Tegelikult olen ma aastaid noori õpetanud. Ja see on mu kutsumus. Õpetaja töö on minu elus kõige tähtsam. Kui saan oma õpilasele midagi selgeks õpetada, siis minule kui õpetajale on see väga tunnustav. Missoonitunne tekkis mul Väike-Maarja kogudusega liitudes ja aastatega on see aina tugevnenud.
Milliste rõõmude ja valupunktidega puutute oma igapäevatöös kokku?
Ühel noorsootöötajal on palju muret oma noorte pärast. Kogu Eesti noorte pärast. Mõtlen tihti, kui paljud lapsed võivad olla näljas. Kui paljudest ei hoolita. Kui paljudel on vägivaldsed vanemad. Toon praktilise näite. Kuulsin ühe lapse käest, kuidas vanemad olid talle soovitanud, et söögu ta koolis kõht täis, neil pole talle süüa anda. Siis mõtlesin, ja mõtlen siiani, kui paljudel lastel on ainuke söögikord koolilõuna.
Kes on teie kaastöölised ja abilised huviharidustööd tehes?
Koguduse juures on abilised. Koguduse hooldajaõpetaja, juhatuse esimees, kõik liikmed. Muidugi pühapäevakooli õpetaja.
Õpetate Väike-Maarja rahvamajas soome keelt. Kui suur on teie keeltehuvi ja kuidas väärtustate keelteoskust?
Väike-Maarjas alustasin õpetamist juba 2008. aastal Väike-Maarja õppekeskuses. Siis olin ringijuht. 2009. aastast siiani olen õpetanud Väike-Maarja rahvamajas. Alates 2011. aasta märtsist olen õpetaja Tartu Emajõe keeltekoolis. Mulle meeldib õpetada ja muidugi ise õppida. 2009. aastal käisin õppimas Ruissalos soome keele õpetajate suvekursusel. Kaks korda aastas osalen soome keele õpetajate seminaril, mis toimub tavaliselt kevaditi Tallinna ülikoolis ja sügiseti Tartu ülikoolis. 2010. aastal oli soome keele õpetajate seminar Riia ülikoolis. Kuulun alates 2011. aastast soome keele õpetajate seltsi ja 2009. aastast võõrkeeleõpetajade liitu, et olla kursis keelehariduse päevaprobleemidega ja täiendada oma keelteoskust. Sellega tahan öelda, et ma väärtustan keeleõpet väga. Ja muidugi meeldib mulle peale soome keele ka teisi keeli õppida.
Millised on teie tulevikuplaanid kristlase ja huvihariduse andjana?
Üks plaan on mul minna õppima teoloogiat. Tahan saada preestriks. Paljud küsivad, miks. Aga preestrina ma saan ära teha palju nendes valdkondades, mis mulle südamelähedased. Huvihariduse suunal jätkan kindlasti noorsootöötaja ja ringijuhina.
Kas usk õilistab inimest?
Kindlasti õilistab. Vähemalt mind on usk paremaks teinud.