Sagadi puupäevad pakkusid tegutsemislusti kõigile

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laastukorvide meisterdamine on kujunenud puupäevadel juba traditsiooniliseks.
Laastukorvide meisterdamine on kujunenud puupäevadel juba traditsiooniliseks. Foto: Eva Klaas

Nädalavahetusel väisas RMK korraldatud puupäevi Sagadi mõisas tuhatkond inimest, mis on veidi rohkem kui eelmistel aastatel.



Puupäevalised said muu hulgas külastada vast remonditud looduskooli. Seal pakkus palju põnevust mikromatk: vaadeldes mikroskoobi all näiteks kukeseeni, metsmaasikaid ning putukaid, pandi omandatud teadmiste abil kokku metsamuinasjutt.
Laboriruumis aga mõõdeti digitaalsete andmekogujate abil eri kehaosade temperatuuri ning püüti kopsumahtu kasutades välja puhuda nii tugev õhuvool kui võimalik.

RMK Sagadi looduskooli programmijuht Tiina Reintal ütles, et kui päevade hommikused tunnid olid vaiksemad, siis pärastlõunal pidid inimesed aeg-ajalt isegi natuke kannatust varuma ning järjekorras seisma.

“Hästi positiivne tagasiside on olnud. Meil on kujunenud välja korduvad käijad, kes igal aastal tulevad. Aga oli ka neid, kes juhtusid Sagadisse üsna juhuslikult ning jäid väga rahule,” rääkis Tiina Reintal.

Loodusmees Peeter Hussar õpetas ragulkaga laskmist ning näitas, kuidas seda valmistada. Samuti oli kohal Kadri Koort, Eesti meister pikavibu laskmises, kes  huvilistele pikavibu kasutamise oskusi jagas.

Peeter Hussar rääkis, et ürgsete jahipidamisvahendite proovimise mõte sai alguse sellest, et taheti poistele rohkem võimalusi pakkuda. “Tegelikult oli huvilisi mõlemast soost ja igas eas,” sõnas Hussar.

Peeter Hussari sõnul ragulka või vibuga laskmine väga lihtne ei olegi, vaid vajab kannatlikkust ning oskusi.

“Üheksa aastaga on see üritus kindlasti leidnud oma koha ning oluline on pakkuda inimestele igal aastal ka midagi uut,” arvas Peeter Hussar.

Puupäevadel sai meisterdada näiteks laastukorvi, puukoorest laevukest, nahast ehteid ning köögiriistu. Proovida võis täpsussaagimist, kokku panna suuri ruumilisi puslesid ning vaadata, milliseid taimi mõisaproua kunagi kasutas. Uudne oli võimalus uurida metsamuuseumis, milline on metsloomade toidulaud ning mis neile eriti maitseb.

Kaheksaaastane Mart rääkis, et talle meeldis väga hobusega sõita ning laevukest valmistada. Vibu oli ka tore lasta, aga selleks, et see päris selgeks saada, tuleb veel harjutada.

Perega puupäevi väisanud tallinlane Toomas Kell nimetas, et taolisi tasuta üritusi, kus jagub tegevust igas eas ja erinevate huvidega inimestele, nii väga palju ei olegi. “Ning samas saavad ka lapsed teadmisi juurde,” leidis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles