Kaarel Roostar: “Et mitte tühja sõita, toon tähelepanu abivajajatele”

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Roostar.
Kaarel Roostar. Foto: Erakogu

Augusti esimesel päeval alustas jalgrattal ümber Eesti sõitmist tudeng Kaarel Roostar, kelle eesmärgiks on 16 päeva kestva sõidu jooksul koguda Maarja külale ratastooliteede ehitamiseks raha. Noormees läbis oma teekonnal 13.-15. augustini ka Lääne-Virumaad.

Mis selle sõidu mõte on?

Eesmärke on mitu. Olen endale ülesandeks võtnud vastu pidada, distants läbi sõita, saada paremasse vormi, ja et mitte niisama tühja sõita, tuua sellega tähelepanu Maarja külale. Lõppeesmärk on Maarja küla ratastoolis elanikele iseseisvaks arenguks eelduste loomine, seda siis ratastooliteede näol.

Miks te seda teete?

Ma sõidan, et näidata, et hea tegemine ei ole raske. Selleks ei ole vaja metsikuid ressursse, organisatsioone või varustust. Muidugi on mul palju sõpru ja abilisi, kes mind on teel aidanud, kelle juures olen saanud ööbida, ja neid ma tänan. Kogu varustuse, mis endal vajaka, laenasid sõbrad.

Iga inimene saab midagi teha, olgu see 10 eurot või üks tund nädalas kohalikus taaskasutuskeskuses.

Kust see mõte tuli?

Olen tudeng, lõpetasin just ajateenistuse ning avastasin, et mul on vaba suvi. Tänu oma perele olen elanud mitmes välisriigis ja 2010. aasta suvel töötasin Ameerikas.

Välismaal tegid mu südame soojaks spordisündmused, kus osalejad koguvad raha heategevuseks. Sellest ka minu suve plaan “Sõit Maarja külale”.

Kas peale teie on teisigi sõitjaid?

Kogu sõidu sõidan sel aastal üksi, kuid tee peal on minuga sõitnud Maarja küla inimesed ja mõned sõbradki.

Kui pikk on teekond?

Ümber Eesti läheb minu arvestuse järgi natuke rohkem kui 900 km. Sõidetud on Lõuna-Eesti, saared, Loode-Eesti, Loksa ja Rakvere. Ees ootavad veel Iisaku ja Tartu. Praeguseks olen läbinud 756 kilomeetrit ja homme plaaningi Tartusse tagasi jõuda.

Ja millise mulje on Lääne-Virumaa jätnud?

No ikka ilus. Kui Rakverre sõitsin, siis tulin mööda suurt teed, nii palju veo­autosid polegi selle sõidu ajal veel näinud. Aga nüüd sõidan Iisaku poole mööda Rägavere teed ja siin on hulga ilusam.

Kuna mu maakodu asub ka Virumaal, siis mulle meeldib see eriti. Siinsed kõrged männid on lapsepõlvest saadik hingelähedased olnud. Ja mis Eestimaal ikka märgatav on, et palju on põlde ja sealhulgas muidugi lagunenud maju.

Kas abistab teid kaart või mõni elektrooniline seade?

Kasutan oma nutitelefoni, kuigi mõõdukalt. Esimesel päeval pani sõber mulle telefoni sellise uhke programmi, mis iga kümne minuti järel näitas kõiksuguseid tulemusi, aga enne sihtkohta saabumist sai aku juba tühjaks ning siis läks õige koha leidmisega keeruliseks. Nii et nüüd proovin seda vähe kasutada. Eestis on üldiselt hea – kui vaatad hommikul kaardilt marsruudi ära, siis viitade järgi on väga lihtne kõik üles leida.

Aga kuidas raha kogumine välja näeb?

Loodan, et inimesed, kes peavad minu pingutust millegi vääriliseks, annetavad Maarja külale raha. Enamik kihutustööd toimub läbi sotsiaalmeedia.

Kui palju raha koos on?

Esmaspäevase seisuga oli koos 476,29 eurot.

Kes on peamised annetajad?

Sõbrad ja tuttavad. Seni on olnud annetajate seas ka üks ettevõte, Star Trade OÜ, kes andis päris korraliku summa.

Ja kui palju oleks kokku vaja saada?

Algne eesmärk oli 3000 eurot,
seda ­pikema aja peale ehk 1. septembriks. Augusti lõpus tahame teha
veel ühe ürituse, millega raha koguda, kuid seda hakkan siis organiseerima, kui rattasõit läbi. Aga ratastooliprojekti jaoks oleks kokku vaja saada 10 000 eurot.

Missugused on senised sõidu emotsioonid?

Sõidu keskel tuli juba väsimus peale ja rattaga sõitmine ei tundunud enam nii tore. Õnneks sain Tallinnas päeva puhata ja magada. Edasi sõitma innustavad just inimesed, omad sõbrad ja Maarja külas tegutsejad. Nemad annavad jõudu.

Pärast sõitu tahaks ratta natukeseks kõrvale panna ja rohkem joosta. Päris lõdvaks end lasta ei saa, sest 16. ­septembril läheb Maarja küla 11-liikmeline seltskond Tartu rattamaratonile.

Milline on huvitavaim seik senisel teekonnal?

See on küll raske küsimus.

No näiteks Saaremaa ja Hiiumaa vahelisele praamile jõudsin üks minut enne praami väljumist, see oli selline huvitav.

Ja ka õhtuti, kui näiteks sõprade ­juures ööbin, siis on asukohtade ülesleidmisega mõnikord probleeme, olen kolm kilomeetrit valesti sõitnud, see on tüütu. Kuid ilmaga on vedanud ja ratas samuti väga tublilt vastu pidanud.

Aga tervis?

Tervis on ka super. Jälgin, mida ma söön, et oleks palju värsket. Eks jalad ikka annavad tunda, aga teen pidevalt venitusharjutusi. Pärast ühte puhkepäeva Tallinnas on jälle motivatsiooni palju rohkem.

Kui mõne jaoks pole 70 kilomeetrit päevas probleem, siis minu jaoks on. Ma pole mingi spordipoiss. See puhkepäev oli ikka väga kasuks.

Kas kaotatud viis kilo on paremasse vormi saamiseks piisav?

No eesmärgiks on seatud siiski rohkem alla saada, aga ka seda alles 1. septembriks, nii et aega veel jätkub.

Raha saab kanda SA Maarja küla arvetele Swedbank’-is (221016750806) või Nordea Pangas (17000304964) seletuseks "Sõit Maarja külale".

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles