Mihkel Mandre : elukindlustuse roll pere turvalisuse tagamisel on tõusuteel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Mandre
Mihkel Mandre Foto: Erakogu

Kas mäletate veel neid sovetiaegseid roosakaid, sinakaid või muud värvi, käsitsi täidetud ja templiga kindlustusdokumente, mille alusel sai lapse 18aastaseks saamisel hüvitist? Seoses rahareformiga oli hüvitise suurus tihtilugu võrdne kõigest kompvekikarbi hinnaga.

Need, kes selliste elukindlustuslepingutega kokku puutusid, mäletavad veel vanema põlvkonna tooteid, mida pakkusid agarad kindlustusagendid, kes paberite ja kindlustusmakse arvutustabelitega ringi käisid ning kindlustusmakseid sageli ka sularahas kogusid. Ajad olid siis teised ning tänaseks on olukord ja ka kogu ühiskonnakorraldus ulatuslikult muutunud, sealhulgas kindlustussüsteem ja -turg.
Kohaliku elukindlustusturu nägu ja tegu on tundmatuseni muutunud, vastavad rahvusvahelistele standarditele ning on mõnes valdkonnas, näiteks kindlustusteenuste areng internetis, eeskujuks lääne naabritele. Positiivse arenguna näeme Eesti elanike usalduse kasvu elukindlustustoodete vastu.
Osalt tulenevalt ajaloolisest kogemusest, teisalt veel vähesest tänapäevase kindlustusteenuse kogemusest ja üldistest majanduslikest võimalustest ei ole elukindlustus Eestis nii levinud kui mujal Lääne-Euroopas.
Näiteks sellistes riikides nagu Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa on elukindlustus enamikul ning erinevaid elu- ja varakindlustuslepinguid on kokku tihti mitu korda rohkem kui riigis elanikke. Eestis on aga kõigest ligi 15% tööealisest elanikkonnast sõlminud elu- või laenukindlustuse ning ka kõiki teisi liike arvesse võttes oleme alakindlustatud.
Tegemist on siiski järjepidevalt muutuva olukorraga ning näiteks Swedbanki laenu­klientidest on laenukindlustuse omanikke juba 38%. On näha, et aastate lõikes jääb müüte ja ajaloo mõjusid vähemaks, inimeste teadlikkus ja usaldus elukindlustustoodete vastu kasvab.
Võrreldes eelmise aasta esimese viie kuuga on Eesti elukindlustusseltside vahendusel sõlmitud uute laenu- ja elukindlustuslepingute arv tänavu samal perioodil suurenenud koguni 45% ning internetipangas sõlmitud lepingute osakaal kasvanud 10%ni. Tarbijate kindlustunne näitab tõusvat trendi ja see peegeldub ka nende rahaasjade ajamisel – pankade maine usaldusväärse kindlustuspartnerina paraneb.
Elukindlustust puudutavatest hoiakutest, ootustest ja eelistustest parema ülevaate saamiseks uurisime oma klientidelt, mida peavad nemad oluliseks kindlustuspakkuja valimisel ning elukindlustuse lepingu sõlmimise juures üldiselt. Selgus, et Eesti elanikud võõristavad elukindlustust aina vähem – kahanenud on arvamus, et tegu on ebavajaliku igakuise väljaminekuga.
On paranemas mõistmine, et pere heaolu on kõige haavatavam olukorras, kus põhitoitja(te) sissetulek ootamatult kaob ning vajalik turvakapital elukindlustuse või muude säästude näol puudub. Et aga oma elu kindlustama minna, peab inimene tundma teenusepakkuja suhtes usaldust. Meie uuring näitas seda selgelt – üle poole vastanutest peab usaldusväärsust kindlustuspakkuja valikul kõige olulisemaks näitajaks. Võrreldes 2008. aastal tehtud analoogse uuringuga on usaldusväärsuse olulisus tuntavalt kasvanud.
Samuti ilmnes uuringust, et elukindlustuse pakkuja usaldusväärsuse määravad eelkõige oskus ja võimalus pakkuda isiklikku lähenemist. Kuna elukindlustus on delikaatne ja isiklik teema, tunneb inimene end paremini, kui pank suudab sellele läheneda personaalselt ja väljendab põhjalikku arusaamist kliendi vajadustest. Ka küsitluse tulemused näitasid vajadust selle järele – nii elukindlustusega kui seni kindlustamata vastajad pidasid personaalset teenindust elukindlustuse juures keskmisest olulisemaks.
Teenuse kvaliteeti suudavad kõige paremini hinnata selle tarbijad. Uuring tõi selgelt välja, et kindlustust pakkuvate firmade maine on paranenud. Elukindlustuse pakkujaid mitteusaldavate inimeste hulk väheneb – selle 10protsendiline tase läheneb Euroopa Liidu keskmisele, mis on väga hea näitaja.
Uuringu tulemusi kokku võttes võib väita, et Eesti elanikud vaatavad üha julgemalt tulevikku ning on varasemast enam valmis enda ja oma pere heaolu kindlustama. Elukindlustus tähendab aina enam loomulikku ja olulist kaitset, mis tagab turvatunde ja meelerahu pere kõikidele liikmetele.
On seega hea meel tõdeda, et üha rohkem inimesi on kuulda võtnud targa rebase sõnu väikesele printsile: “Sa vastutad alati kõige eest, mille sa taltsutanud oled.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles