Neljapäeval sotsiaaldemokraatide Virumaa ettevõtjatele korraldatud majanduskonverentsil “Kas ettevõtlusel on Eestis perspektiivi?” keskenduti tööjõu kvaliteedi probleemidele.
Sotside konverents võttis luubi alla tööjõuturu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsi sõltumatu eksperdina vedanud majandusdoktor ja ettevõtja Danel Tuusis ütles, et kui hinnata tööpuudust statistiliselt, väljus Eesti majanduskriisist 2012. aasta teises kvartalis, mil oli 40 000 töötut, ent teisalt on Eestis suur pikaajaliste töötute ja tööga mittehõivatute osakaal.
“Tööjõuturu olukord on natuke petlik ja ettevõtjates muret tekitav, tööjõu kvaliteet on väga madal,” väitis Tuusis. Ta tõi näite, kuidas otsiti ühte Ida-Virumaal asuvasse hotelli administraatorit. Saabus küll sada sooviavaldust, kuid neid, keda ka vestlusele olnuks mõtet kutsuda, oli nende seas kõigest neli.
“Kui tahame tööhõivet suurendada, siis on küsimus, kuidas selle inimvaraga õnnestub seda teha,” sõnas Tuusis.
Inimvara kvaliteedi probleemideks on tema hinnangul hariduse madal kvaliteet (mis peegeldub näiteks keelteoskuse puudumises), nõrk üldfüüsiline ettevalmistus, süvenevad alkoholismiprobleemid ning ebaausus ja varastamine.
ASi Remedium tegevjuht Sivar Irval tõi välja, et probleemid füüsilise ettevalmistusega saavad alguse juba algklassides, kui suur osa lastest istub terved nädalavahetused kodus arvuti taga, selmet jalgrattaga sõita või vanematega metsas seenel käia.
Saaremetsa OÜ juhatuse liige Ain Alterman nõustus sellega, et tööjõu füüsiline ettevalmistus on nõrk, ja leidis, et üheks võimaluseks olukorda parandada on kaotada erisoodustusmaks töötajatele pakutavatelt sportimisvõimalustelt. Teisena nimetas ta suhtlemisprobleeme, mida aitaks leevendada suhtlemise õpetamine koolides.
“Ma pole vallandanud kedagi väheste oskuste, vaid suhtlemise pärast. Töötajad ei oska suhelda, seetõttu oleks suhtlusõpetus olulisel kohal,” tõdes ta.
Kehv suhtlemisoskus on Danel Tuusise sõnul saanud alguse sellest, et paljud lapsed elavad vaesuses, sest kokku ligikaudu 65 000 last elab Eestis vaesuses või suhtelises vaesuses.
“On väga julge eeldada, et kasvatame neis peredes väga kõrge kvaliteediga inimvara. Probleem inimvaraga süveneb. Kui demograafilised probleemid on pikaajalised, siis lühiajalised on seotud inimvaraga,” rääkis Tuusis, kelle hinnangul ei pea ettevõtjad tegelema inimvaraga.
“See ei ole töö, mida peab tegema ettevõte. Aga uskuda, et kehtib sotsiaalne darvinism, on lootusetu. Kui keegi inimvaraga otseselt ei tegele, siis ei juhtu ka midagi,” arutles ta. Madal sündimus on Tuusise sõnul inimvara kvaliteedi küsimusega võrreldes väike probleem.
Diskussiooni käigus tõid ettevõtjad välja, et ideaalses ühiskonnas ehk ei ole inimvaraga tegelemine ettevõtjate ülesanne, aga meil on see siiski ka ettevõtjate asi.
Sivar Irval rääkis, et mitmed riiklikud pikemaajalised strateegiad ei arvesta inimressursi vähesusega. Näiteks piimandusstrateegia näeb tema sõnul ette piimatoodangu suurendamise 50 protsendi võrra aastaks 2020, kuid pelgalt efektiivsust tõstes ja roboteid kasutades ei ole see võimalik, kui ei ole inimesi, kes tööd teevad.
ASi Viru Õlu turundusjuhi Piret Sauteri hinnangul tuleks riiklikul tasandil tegeleda sellega, et aktiivsed inimesed, kellel on hea keeleoskus ja füüsiline vorm, ei lahkuks Eestist.
“Tuleb mängida nende kaartidega, mis sul käes on. Kui sul on bridžimängus vähe punkte ja mastid ei klapi, siis sa ei saa mängida nelja trumbiga. Nende kaartidega, mis on, tuleb mängida ja nende kaartidega saab mängida. Ei pea mõtlema, et majanduskasvuks on töötajaid juurde vaja, tuleb olemasolevatele lihtsalt rohkem palka maksta,” pakkus lahendusi Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga.
Konverentsi lõpul arutleti lühidalt ka majanduspoliitika ja maksude teemal.
Kõlasid arvamused, et tööjõumaksud on Euroopa Liiduga võrreldes kõrged ja samas on madalad need maksud, mis on seotud vara maksustamisega. Leiti, et maksudel on eesmärk ja rakendus, ning kui inimvara on eesmärk, siis tuleks sellest ka lähtuda.
“Eesti senine majandusmudel ei taga edaspidi kestlikku heaolu tõusu. Selleks, et töötasud tulevikus kasvaksid, peab riik võtma senisest suurema vastutuse majanduskeskkonna loomise eest ning panustama Eesti inimestesse. Siinkohal on meile väärt eeskujuks Põhjamaad,” kõneles riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimees Rannar Vassiljev.
Rannar Vassiljevi sõnul oli kohalike ettevõtjatega kohtumise eesmärgiks saada ideid ja tagasisidet, et koostada järgmiste valimiste jaoks võimalikult laiapõhjaline majandusprogramm.