Juhtkiri: Käi seenel ja jää terveks

Üles noppida tasuks siiski vaid need seened, mis seenelisele kindlalt teada-tuntud.

Kõik meie ohtlikud mürgiseened on ka suhteliselt maheda maitsega, mistõttu on väga riskantne kasutada toidu valmistamiseks tundmatuid seeni, isegi kui need näevad ilusad ja ahvatlevad välja.

Eestis on teada vähemalt 200 mürgist või tõsise mürgisuse kahtlusega suurseeneliiki. Surmavalt mürgised liigid on valge kärbseseen, roheline kärbseseen, tore vöödik ning värskelt tarvitatuna ka tavavahelik ja kevadkogrits. Oluline on meeles pidada, et surmavalt ohtlike liikide mürgid, välja arvatud kevadkogritsa puhul, ei ole vees lahustuvad. Seetõttu ei muutu need kupatamise käigus ohutuks.

Ka hallitama läinud pagaritooted ja moosid tuleks minema visata, sest tundmatuid hallitusseeni on samuti mõistlik vältida.

Seenesõpradel tasuks kodusesse esmaabikappi igaks juhuks varuda söetablette, sest need on mürgistuse korral esimene abivahend, kuigi kõigi mürgistuste puhul neist kasu pole. Tõsisema mürgistuse korral on siiski mõistlik võimalikult kiiresti otsida arstiabi.

Sageli seenelised ei mõtle, et ka seenekorjamise nuga on terariist, mis võib tõsiselt viga teha. Olgugi et enamasti ei minda seenele suure pussiga, vaid ikka väikese taskunoa või pisema kööginoaga. Noa teravik tuleks igal juhul suunata nii, et kukkudes ei oleks võimalik endale suuremat viga teha. Hiljuti juhtus suhteliselt õnnelik õnnetus, kus seenel käinud poiss vigastas kukkudes noaga südame piirkonda, kuid õnneks mitte eluohtlikult. Nii et, nuga püsti, metsas oksarägastikus ringi tormata ei ole kindlasti turvaline.

Metsa minnes on muidugi mõistlik kaasa võtta laetud akuga mobiiltelefon, taskulamp ja tikud, juhuks kui ära eksitakse ja on vaja endast teada või märku anda.

Ja kui kõiki ohtusid on arvesse võetud ja head söögiseened ükskord koju jõudnud, siis pakuvad neist valmistaud seenetoidud kindlasti suure maitseelamuse.