Selja järv jäi talvel ummuksisse

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Tuusti hinnangul on talve jooksul surnud kõik järve vähid.
Jaanus Tuusti hinnangul on talve jooksul surnud kõik järve vähid. Foto: Urmas Luik / Postimees

Rakke vallas asuvast umbes kahe hektari suurususest Selja järvest leiti sadu surnud ja juba roiskunud vähke. Nähtu järgi võib keskkonnaameti teatel arvata, et tegemist on järve ummuksissejäämisega.


Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti, kes kohapeal asja uuris, ütles, et ilmselt on talve jooksul surnud kõik järve vähid, suuremad neist kuni 13 cm ja väiksemad 5-6 cm pikkused.

Samast leiti ka neli surnud haugi mõõdus 30-35 cm, kes samuti olid juba pooleldi roiskunud.

"Nii surnud kalad kui ka põhjataimestiku pilt viitavad kindlale tõendile, et tegemist on järve ummuksilejäämisega. Järves on siiski säilinud särjed ja nägin ka kahte eelmise aasta haugimaimu ja
järvekarpe. Seega ei ole ummuksissejäämine olnud pikaajaline ja võis leiduda soodsamaid elupaiku, kus kaladel oli võimalus ebasoodne olukord üle elada," ütles Tuusti.

Järve on elama asunud ka koprad, kes on langetanud mitmeid puid, osa ka vette. Ka kobraste tegevus võis põhjustada järve troofsuse tõusu, mis võis olla piiri peal juba varem.

Mõned surnud vähid saadeti Maaülikooli, et oleks võimalik vajadusel siiski lisauuringuid teha.

Limnoloogikeskusest öeldi, et möödunud talv oli Eesti veekogude hapnikutingimustele soodne.

Uuringuid tehti vaid Peipsil ja Võrtsjärvel, kuid kaudsete andmete alusel külmusid seisuveekogud kõrge veeseisuga - see oli üks olulisi põhjusi, miks veekogud talve hästi üle elasid, hoolimata korralikust jääkattest ja lumest.

Tundlikumad võisid olla madalad ja/või väiksemad veekogud. Eriline olukord võis olla väikestes tiikides, kus aineringe aluseks on rohke orgaaniline aine.

Vee-elustiku kevadel avastatud hukkumistel on enamasti kaks põhjust, need on veekogude talvine ummuksissejäämine ja kevadine veeõitseng, mis pole küll tavaliselt väga intensiivne, kuid võib talve üle elanud nõrgestatud organismidele siiski mõnikord ohtlik olla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles