EELK Haljala Püha Mauritiuse koguduse keskaegse kirikuhoone katus on renoveeritud ning hoone on päästetud avariilisest olukorrast.
Haljala kirikut kaitseb uus korralik kivikatus
"Haljala kirik oli seni EELK kirikutest kõige õnnetumas seisus. Tööde käigus läks pilt veel hullemaks - käärkambri ja katusekambri konstruktsioonist ei olnud kahjuks midagi säilitada, tuli kõik uuesti teha, kasutades ajaloolises laadis puusepaliiteid ja ristlõikeid," rääkis kunstiajaloolane ja OÜ Rändmeister juhataja Juhan Kilumets.
Et kiriku altariruum ja käärkamber on ehitatud keskajal, kuid tõllakuur hilisem, on katuselahendus neil ka pisut erinev.
"Eri etappidel tekkinud hooneosad võiksid eristuda, anda vaatajale vähemalt signaali mõtlemiseks, et siin on teise etapiga tegemist," põhjendas Kilumets erinevaid räästalahendusi.
"Haljala kiriku õpetaja ja kogudus on hetkel kõige õnnelikumad inimesed kogu Virumaal. Üle pikkade aastakümnete võime näha seda imelist pilti, et Haljala kirikut katab terve uus ilus katus, mis võimaldab edaspidist remonditööd selle hoone juures," rääkis õpetaja Margit Nirgi.
"Tahan kogu südamest tänada kõiki toetajaid, ehitajaid, kogudust ja üle Eesti inimesi, kes on annetanud ja palvetanud selle kiriku katuse valmimise ning Haljala renessansi pärast nii vaimulikus kui ehituslikus mõttes. Lisaks riigipoolsele rahale on olnud ka eraannetajaid, samuti on suureks toeks olnud Haljala vallavalitsus ning eriline tänu muinsuskaitsetöötajatele."
Juuni alguses, mil OÜ Rändmeister andis ülevaate katusega tehtud töödest, astus täiesti juhuslikult Haljala kirikusse sisse ka c - üks Haljala kirikuga seotud aadlikest, kes remonditöid rahaliselt toetanud.
"See kirik on minu jaoks väga tähtis, siin on meie perekonnahaud, olen selles kirikus ristitud ja siinkandis üles kasvanud," rääkis praegu Saksamaal elav August Wilhelm von Harpe.
Haljala kiriku katusetöid alustas jaanuaris 2007 OÜ Wunibald Ehitus ja jätkas OÜ Rändmeister.