Eelmise nädala lõpus külastas Eestit Toshio Kawabe juhtimisel taas seltskond jaapanlastest investoreid, kes tutvusid tema projektidega.
Jaapani investorid külastasid Eestit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestisse jaapani külasid plaaniv Toshio Kawabe tõi Lääne-Virumaale tutvumisreisile potentsiaalsed investorid, kes tulid Eestisse tutvuma nende objektidega, kuhu võiks oma raha paigutada. Neljapäeval külastati Tallinna ja Haapsalut ning reedel veedeti päev Lääne-Virumaal Kihleveres, Rakveres ja Mahus.
Atraktiivne maa
Toshio Kawabe hinnangul on Eesti investoritele atraktiivne: puhas õhk ja vähe inimesi, mis vastukaaluks tööstuslikule Jaapanile on neile väga ligimeelitav. Kaks grupi liikmetest olidki veendunud, et veedavad tulevikus mõne aja oma elust Eesti pinnal.
Kawabe sõnul on selline long-stay tourism (pikka aega kestev reis - toim.) Jaapanis väga levinud ning tutvumisreisidel püüavadki nad leida just selle, kuhu täpselt investeerida soovivad, kas Kadrinasse, Mahusse või hoopistükkis Haapsallu.
Üsna paljud jaapanlased elavad mõnda aega teistes maades, näiteks USAs, Kanadas. Euroopas küll vähem, kuid nüüd ollakse uutest kohtadest huvitatud.
"See on väga levinud eakamate jaapanlaste seas, kes viibivad ühes riigis kaks-kolm kuud ja siis reisivad edasi," rääkis Kawabe. Seni on populaarne olnud näiteks Hispaania, kus on aga keeleprobleeme, mida Eestis ei ole, sest enamik neist oskab inglise keelt.
Viru-Nigula vallas Mahu külas kuulub Kawabele üle 17 hektari maad, millele on detailplaneering kehtestatud - Järvise sõnul on seal 13 üsna suurt elamukrunti, kõik üle ühe hektari.
Viru-Nigula vallavolikogu esimees Ain Tiivas ütles, et detailplaneering kehtestati juba 12. märtsil. "Meie puhul on tegu tavalise kinnisvaraprojektiga, küsimus meie poolt oligi, milline on projekt. Selles ei ole vahet, kas tegu on jaapanlase, eestlase, rumeenlase või sakslasega," lisas ta.
Kadrina vallas on arendusalaks üle 170 hektari, seal asjad nii kiiresti pole edenenud. "Ootame Vohnja detailplaneeringu lõpetamist, sama moodi ootab Kadrina vald, igasuguseid ametkondlikke kooskõlastusi. Need võtavad lihtsalt aega," rääkis Järvis.
Plaan ja raha
Kadrina valla arendusnõunik Tiina Vilu ütles, et detailplaneering on asutuste vahel kooskõlastusringil. Kohalikud on arendusalale vastu olnud ja tõstatanud küsimusi veeprobleemidest kuni privaatsuse kadumiseni maakohas.
Vilu sõnul said need mured, mis kohalikud elanikud avalikel aruteludel tõstatasid, lahendatud - teede olukord, muinsuskaitseobjektide eksponeerimine, vee- ja kanalisatsiooniküsimus.
"Lahendamata jäi küsimus, et me lihtsalt ei taha sinna kedagi, aga see on argumenteerimata," märkis ta.
Augustis-septembris jõuab planeering ehk kooskõlastusringilt vallavalitsusse tagasi. Kuid kehtestamine ei tähenda, et kohe ehitamiseks läheb.
"See tähendab arendajale võimalusi, kui tal on detailplaneering olemas, kuid ta ei pea seda tegema. Ta teeb siis, kui tal on raha, kuid kõigepealt peab ta infrastruktuuridest alustama, see on valla klausel. Ja need viivad temalt raha välja, mitte ei too sisse," selgitas Vilu.