Euroopa kõige vaesemas riigis Moldovas elavad rõõmsad inimesed, sest kurvad lahkuvad kodumaalt tuhandete kaupa.
Eesti võiks veidi Moldovat okupeerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühel hommikul ärgates avastas Marje Aksli, et tema nimi on talle eneselegi üllatuseks reisiraamatu kaanel. Tänu kahele aastale (2002-2004), mis ta veetis koos oma kanadalasest abikaasaga Moldovas, samuti tänu Petroneprindi kirjastuse ülimenukale maailmaraamatute sarjale, kuhu kuulub ka Aksli "Minu Moldova".
Enne Moldovasse kolimist leidis Aksli internetist infot otsides nõuandeid, mille kohaselt Moldovas valitsevad kolm jubedikku: räpp, vaesus ja korralagedus. Seal kooritakse välismaalastelt seitse nahka ja veini saavat ka mujal juua.
"Avastasin, et kuigi vaene, ei ole Moldova räpane. Minult ei kooritud mitut nahka ja veini ma eriti ei joonudki," võib Aksli tagantjärele veendunult öelda.
Kuigi jah, esimene ehmatus oli ikka suur. Eluolu ja inimeste hoiak meenutas Akslile tema teismeea kodulinna Kohtla-Järvet eelmise sajandi 90. aastatel. Tundus, nagu oleks tegemist halvast karmast tekitatud kättemaksuga. Kellele meeldiks elu jooksul kaks korda teismeliseiga läbi elada?
