Viru Folk tõi rahva mere äärde

Kolm imeilusa ilmaga suvepäeva tõid nädalavahetusel Käsmu kaptenikülla üle kümne tuhande inimese, kes nautisid Viru Folgi rikkalikku muusikaprogrammi, kaunist loodust ning kohalike külalislahkust.

"Kirev olemise viis," iseloomustas loodusemees Hendrik Relve tänavuse Viru Fol­gi atmosfääri.

"Folgi nime all on igasugu asju tehtud, aga põhimõtteliselt tähendab see, et ollakse intiimsemalt omavahel, loodusega lähedased. Sellel festivalil olid erinevad paigad erineva intiimsusega - väiksemad paigad meeldisid mulle rohkem," rääkis aastakümneid omale hingelähedast folki teinud Hend­rik Relve, kes ühel õhtul astus koos oma bändikaaslastega Forestist üles kirjanike maja õuel ning rääkis teisel hommikul huvilistele Käsmu kivikülvist.
Aga menukaid kontserte jagus ka suurematele lavadele, olgu siis teiste seas näiteks Zetod ja Svjata Vatra, kes publiku metsalaval kaasa elama said, või pealaval hiliste öötundideni folkinud rootslaste Skröm­ta või soomlaste Värt­tinä.

"Kõik toimis nii, nagu toimima pidi," võttis kokku festivali peakorraldaja ja programmijuht Peep Veedla. Külastajaid oli mullusega võrreldes poole rohkem, esialgsetel and­metel kokku kümme tuhat.

Kui tänavuse festivali üks menukamaid kontserte oli pühendatud Käsmu mehe Ülo Vinteri 85. sünniaastapäevale, siis Veedla kinnitusel jääb Vinteri looming mingis mahus tulevastegi Viru Folkide programmi.

"Arvan, et nii nagu eelmisel aastal ja tänavu, kui avapalaks on "Põhjamaa" mingite huvitavate instrumentidega, see jääb," ütles Veedla. "Kuulda on olnud, et Ülo Vinteril olnud samuti mõte, et Käsmus võiks mõni selline üritus olla, oma eluajal ta selleni ei jõudnud, aga nüüd ongi Viru Folgi näol olemas."

Lisaks kontsertidele, luule- ja filmiõhtutele oli oluline osa keskkonnaprogrammil. Vabaõhuloengud olid populaarsed, niisamuti Käsmu poolsaarel korraldatud retked. Koostöös RMKga lülitati programmi veel eribussiga Sagadi puupäevade ja Oandu külastamine.

"Sinna tuli oodatust vähem inimesi, aga arvan, et ka järgmisel aastal võiks retkesid teha, mis sest, et samal ajal on kontserdid, inimesed ei jõua ju kogu aeg kontsertidel olla," arvas keskkonnaprogrammi juht Erik Sikk.

Maikuisel külakoosolekul tegi festivalimeeskond kohalikele ettepaneku festivalil kaasa lüüa.
"Eelmisel aastal külainimesed tunnistasid, et olid skeptilised. Saan aru, et nüüd on usaldus võidetud," rääkis Veed­la.

"Festivalikülastajate raha võiks jääda võimalikult palju kohalike inimeste kätte, mitte et küla on täis võõraid kauplejaid. Kes pakkus lasteaeda, kes parklat, kes avatud aeda. Usun, et järgmisel aastal on avatud tänavusest rohkem aedu, kus pakutakse eelkõige omatehtut: kooki, kala, kohvi. See oli mu nägemus, et kõnnid mööda pikka Neeme teed ja võid ükskõik millisesse hoovi sisse astuda ja igal pool ootab sind mingi üllatus," jutustas Veedla.

Mitu käsmulast oli oma koduaia avanud, toolid-lauad välja pannud ning pakkusid head-paremat. "On selline tunne, nagu astud oma vanaema aeda ja sööd tema tehtud kooki," kostis rahuloleva külastaja suust.

Näiteks Sireli talu õuel oli hom­mikuti väga nõutud puder ning kogu päeva küpsetasid perenaise Tallinnast tulnud sõbra­tarid kundede silme all pannkooke. Naiste sõnul tuldi omadega kenasti plussi ning kohvikupidamine pakkus küllaga rõõ­mu.