Rakveres elav ajakirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Aare sai äsja valmis dokumentaalfilmi "Põlevad piirid", mida kõik huvilised võivad näha pühapäeval, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise kurval aastapäeval Eesti Televisioonist.
Film kergitab salaprotokollilt loori
22. august 2009, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmis räägitakse salaprotokollist Eesti iseseisvumise aspektist ning mõnedki episoodid võivad isegi sõjaajaloo huvilistele olla üllatuseks. Näiteks see, et Stalini salakaval plaan oli sõbralik Saksamaa Poola vastu sõtta tõmmata ja ise seeläbi lõpuks Kuveidini välja laieneda; et isegi Saksa kõrgemad väejuhid said enne sõda Venemaal väljaõpet; samuti räägitakse, kuidas Saksa keisririik rahastas Leninit sotsialistliku revolutsiooni ettevalmistustel.
"See film räägib lahti Tartu rahu ja MRP salaprotokolli mõju Eesti riigi ja rahva saatusele XX sajandil ja see tuleb otsaga Gruusia sõjani välja," ütles Juhan Aare.
"Päris filmi lõpus saame teada ka seda, kus asuvad need salaprotokollid tegelikult," lisas ta.
Kolm aastat ettevalmistatud filmis on intervjueeritud teiste hulgas kunagist Poola presidenti Lev Walesat, Vene teisitimõtlejat Viktor Suvorovit, kes esineb unikaalsete avaldustega. Filmis näeb ja kuuleb ka Rakvere teatri näitlejat Toomas Suumani, kes loeb ette katke luuletusest, mis on kunagi kirjutatud Molotov-Ribbentropi salaleppe kiituseks.
Koos Juhan Aarega on filmi autorid akadeemik Endel Lippmaa ja poliitik Igor Gräzin.
Filmi on tootnud Eesti Kultuurfilm, mille juhataja Juhan Aare ka ise on. Film tõlgitakse inglise keelde.
Juhan Aarel on praegu töös veel mitu filmi, näiteks portree Rein Otsassonist, aga ka film maailmamere kalandusprobleemidest. Samuti on tal ilmumas raamat kommunismi kokkukukkumisest.
Tartu rahu sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel 2. veebruaril 1920. aastal, Molotovi-Ribbentropi pakt Nõukogude Liidu ja Saksamaa välisministri vahel 23. augustil 1939.
Viimase puhul oli tegemist sisuliselt kahe suurriigi vahel sõlmitud mittekallaletungilepinguga, kuid seal lisandunud salaprotokollid puudutasid just Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut. Saksamaa on avalikult vabandanud nii Molotovi-Ribbentropi pakti kui kogu natsirežiimi põhjustatu eest, Venemaa seni mitte.
Tänavu tähistatakse 23. augustit esimest korda üleeuroopalise kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäevana. Sellesisulise otsuse võttis aprillis vastu Euroopa Parlament ja selle taga olid ka aktiivselt Eesti poliitikud, eesotsas parlamendiliikme Tunne Kelamiga.