Haljalasse võiks tulla Eesti õpetaja autähis

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haljala.
Haljala. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Käesoleva aasta kevadel algatas Haljala gümnaasium mõtte püstitada Haljalasse ausammas Eesti õpetajale.

Pöördumine Eesti avalikkuse poole


Kavandatav ausammas või autähis (kasutagem edaspidi viimast mõistet, sest me ei näe ette klassikalist sambamotiivi) keskendub traditsioonilisele kooliõpetajale kui eestluse kandjale, paikkondliku vaimsuse kujundajale - maa soolale -, ent kutsub ometi üles tõlgendama õpetajaks olemist laiemalt.

Õpetaja on inimene, kellelt õpitakse. Sel moel võiks tähis puudutada otsesemalt või kaudsemalt igaühte. Ehkki idee pärineb Haljala koolist, tahavad idee autorid kõigiti rõhutada tulevase autähise üle-eestilist tähendust.

Eesmärgiks on anda Eesti õpetajale tagasi talle õigusega kuuluv väärikas koht ühiskonnas ja Eesti tuleviku kujundamisel.

Tänaseks on idee tasandilt jõutud konkreetsete sammudeni.
J

uunis toimus Haljala kooli õpilaste seas esmane ideekonkurss ausamba kavandi saamiseks. Ellu on kutsutud toimkond, kuhu kuulub esindajaid Haljala vallast, Haljala gümnaasiumist, Lääne-Viru maavalitsusest.

Ideest on teavitatud nii maakondlikku kui üleriigilist meediat, aga ka haridusministrit ning vabariigi presidenti. Septembris liitusid algatusega Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastekaitse Liit ja Forseliuse Selts. Autähise kavandamise ja teostamise ettepanek on tehtud skulptor Mati Karminile, kes on andnud oma nõusoleku.

Miks just Haljalas?
Tänane Haljala gümnaasium kui Virumaa vanim, 1687. aastast tegutsev kool on võtnud endale kohustuse hoida tavapärasest enam Eesti hariduselu ja õpetajaskonna järjepidevust, traditsioone, seost mineviku ning tuleviku vahel.

Eestikeelse rahvakooli sünniks loetakse aastat 1686, mil asusid tööle esimesed Forse­liuse seminari kasvandikud. Haljalasse saabus esimene teadaolev koolmeister Jaak aasta hiljem, 1687, mida Haljala kool loeb oma sünniaastaks. Meie arvates on sümboolne väärtustada Eesti õpetajat ajalooliselt sobivas kontekstis.

udsete algatuste autorlus pole Haljala koolile võõras. Just Haljalast võrsus 1990. aastate algul toonases meediaski rohkesti tähelepanu pälvinud üle-eestilise õpilasparlamendi idee. Aastal 2002 täitis Haljala õpilaskond toona abstraktsena tundunud koolirahu mõiste esimest korda reaalse sisuga, sõlmides koolirahu lepingu, mis sai eeskujuks vastavale üleriigilisele dokumendile.

Rööbiti koolirahuga kutsuti ellu Haljala kooli aukohus, mis on äratanud huvi teisteski koolides. Nõnda võiks sedastada, et Haljala koolipere on õpetajat sel moel väärtustava ideeni aastatega kasvanud. On aeg võtta vastutus ja see teoks teha.

Üldrahvalik arutelu
Pöördume Eesti avalikkuse poole üleskutsega olla nii nõu kui jõuga abiks Eesti õpetaja autähise rajamisel. Ehkki oleme valmis kandma eestvedajate rolli, ei ole mõeldav säärase idee teokssaamine üldrahvaliku toeta.

Mida me ootame teilt? Esmajoones muidugi kõnealuse algatuse põhimõttelist heakskiitu, nii-öelda moraalset tuge; kõik konkreetsed sammud järgneksid sellele.
Idee autorid soovivad rõhutada autähise valmimise kõrval ka protsessi, mille käigus elavneks senisest märksa intensiivsem ühiskondlik diskussioon õpetajarolli üle, mõtestataks ühiselt lahti hariduse ja harituse sisu, avaneksid uued võimalused õpetajaameti tõstmiseks aukohale.

Selleks kutsume kõiki vormistama oma mõtteid, tundeid ja mälestusi õpetajast/õpetajatest mõtiskluseks, esseeks või mis tahes vormis loominguliseks eneseväljenduseks.

Me ei taha piirata kellegi mõttelendu muuga kui vaid märksõnaga "õpetaja". Pole võimatu, et mõnigi kujund või tsitaat leiab endale kivisse raiutuna koha Eesti õpetaja autähisel.

Oktoobrikuu jooksul loome veebilehe, kus kajastame autähise sünni- ja arengulugu ning avaldame oodatavaid kirjutisi ja teisi loometöid. Saagu sellest meie ühine virtuaalne mõtteruum, kuhu on oodatud iga mõttetera seonduvalt õpetaja ja õpetamisega.

Seniajani on avatud postkast eestiopetaja@haljala.ee.
Pärast autähise avamist

Kas sellega oleme oma eesmärgi saavutanud? Kaugeltki mitte. Soovime kujundada autähisest koos ümbritseva maa-alaga paiga, millel saaks olema tseremoniaalne tähendus meile kõigile. Miks mitte anda tulevikus aasta õpetaja aunimetust välja just siin?

oeme oma missiooni lõppenuks alles seejärel, kui oleme teinud kõik endast oleneva õpetaja rolli auväärse koha taastamise nimel.

Haljala gümnaasium
Haljala vallavalitsus
Lääne-Viru maavalitsus
Eesti Lastekaitse Liit
Eesti Õpilasesinduste Liit
B. G. Forseliuse Selts

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles