Rakvere teatris laupäeval esietenduva "Elu ja kuidas sellega toime tulla" lavastaja Üllar Saaremäe arvab, et trupi väga suur seiklus ja põnev retk eneseabiõpikute valda kõnetab ka vaatajat.
Kultuur: Teater keskendub kollektiivsele eneseabile
16. oktoober 2009, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäletatavasti sai "Elu ja kuidas sellega toime tulla" trupp suveks koduülesande lugeda läbi kuhi eneseabiõpikuid. Mis edasi sai?
See on olnud pikk ja põnev protsess. Näitlejad valisid teemad, mille mina olin välja pakkunud. Üks: armastus ja seksuaalsus, teine: perekond, kodu sõbrad, lähedased, kolmas: poliitika ja ühiskond, neljandana religioon, usk, viienda teemana esoteerilised ehk salateadused ja kuuendana kultuur, kehakultuur, keha ja vaim koos.
Neid raamatuid on tohutult palju ja lava-aeg piiratud, nii et väga raskete loobumiste kaudu oleme otsustanud liikuda mehe ja naise teed.
Nad puudutavad kõiki teemasid, millest kuus eksperti end paiste lugesid. Aga me konkreetselt ei võtagi ühte ja teist teemat läbi, vaid üritame mõista, mis on erinevust mehes ja mis on erinevust naises. Kui me sellele vastuse leiame, on sõjad ka, ma arvan, lõppenud. Siis saab juba eluga hakkama küll.
Oleme liikunud seda teed, mis kõiki meid väga konkreetselt puudutab, olles kas mees või naine.
Kuidas sellest tohutust kuhjast raamatutest kujunes mingi tekst, mingi lugu?
Struktuure sai muudetud päris mitu - mispidi liikuda, mis on põhiline: kas inimesed liiguvad ühest valdkonnast teise või asuvad rännakule igaüks omaette, jõudes kuhugi, või liiguvad lihtsalt mehed mehe teed ja naised naise teed, näitamaks, kui erinev see on, kui palju neid kokkupuutepunkte seal üldse olla võiks.
Viimane ja kõige selgem struktuur on see, et mehed ja naised teineteisest aru saaksid, hakkavad mehed liikuma naiste teed armastuse äratamise, tundlikkuse, empaatiavõime otsimise ja võib-olla ka leidmise, alahoidlikkuse, koduhoidvuse ja kõigi nende märksõnade kaudu. Naised liiguvad siis mööda meestele iseloomulikku rada alates sõjaväest ja lõpetades jalgpalli vaatamisega kuskil pubis.
Ehk et naisolevus saaks rohkem aru meesolevusest, peab ta läbi käima kõik selle, mida mehed peavad igapäevaseks, argiseks, neile loomuomaseks. Ja vastupidi. Teisisõnu - naised õpetavad mehi liikuma naiste maailmas ja mehed õpetavad naisi liikuma meeste maailmas.
