Virulased Saaremaal kolme päeva jooksul

Koos ligi 250 jooksuhuvilisega oli läinud nädalavahetusel 36. Saaremaa kolme päeva jooksu stardis 27 läänevirulast.

See on mõnus üritus vastupidavusalade harrastajatele, kes läbivad Kuressaare lähiümbruse ja Sõrve sääre maanteedel maratonidistantsi kolme päevaga: esimesel päeval 10, teisel 16,195 ja kolmandal 16 km.

Võistlussportlastele on see jõuproov liikumisrõõmu kõrval tõsine mõõduvõtt, jooksusõpradest harrastajatele aga eelkõige iseenda proovilepanek ja teiste "jooksuhulludega" suhtlemine nii rajal kui pärast pingutust.

Siinkohal katkend Saaremaa kolme päeva jooksu andunud fänni ja osavõtja, Mõedaku spordibaasi juhataja ning Kilkide jooksuperekonna pereema Anu Kilki võistluspäevikust.

Päike ja surnud punkt

"Teine päev. Alustuseks ehk natuke liiga tõsine, sest teadmine päeva raskusest võttis nii mõnegi harrastaja jututuju. Bussiga stardipaika sõites lahtus raske meel ja rõõm puges mõtetesse koos hea ilma ja päikeselise mererannaga ning teiste omasugustega teeäärsetes põõsastes käte- või energiaringe tehes.

Jälle oli ilmaga vedanud. Mandrilt helistanud töökaaslased teatasid Mõedakul sadavast lumest. Ja siis kõlas stardipauk. Ees oli 16,195 kilomeetrit autoteed Sõrve säärel, mis tänavu oli saarerahva rõõmuks, ent jooksjate jalgadele mõneti vaevaks asfaldiga kaetud.

Esimesed 6 kilomeetrit tahtis organism rohkem päikest ja Saaremaad imetleda, kui joosta. Siis jäi teele esimene joogipunkt ning seal manustatud spordijoogilonks tegi järgmised kilomeetrid uue joogipunktini hõlpsaks ja kiireks.

Pärast teist joogipunkti, 12. kilomeetril, tuli kannatus, mida sportlased kutsuvad surnud punktiks. Neli lõpukilomeetrit tundus, nagu jalad üritaks, kuid ei suuda. Hing olnuks nagu juba üle finišijoone, aga keha veel kaugel. Viimane kilomeeter tundus vähemalt miilipikkusena.

Rõõm oli näha oma pingutuse lõpetanud läänevirulastest jooksjaid raja ääres vastu sörkimas ja ergutusi jagamas. Nende keha ja vaim jõudsid korraga üle lõpujoone.
Lõpp. No muidugi kuuluvad minu lõppude juurde kogu tee minu järel jooksnud ja finišisirgel minust mööda kihutavad laiaõlgsed.

Täna olime täitsa vaprad. Edasi bussiga Kuressaarde - sauna ja kultuuriprogrammile. Pärast veel natuke tantsu lihaste pehmendamiseks ning siis uni - kosutav puhkus. Et olla varmalt stardis kolmandalgi päeval."

Läänevirulased esikolmikus
36. Saaremaa jooksu lõpetasid läänevirulastest jooksjad Jaanus Bauman, Ahti Ervin, Alar Ervin (M16 klassis 3. koht), Urmas Ervin (M45 - 3. koht), Erkki Etverk, Toomas Kiis, Anu Kilki, Ergo Kilki (M40 - 2. koht, absoluutarvestuses 6. koht), Kaarel Kilki, Siim Kilki, Reivo Maasik, Cris Poll (M16 - 1. koht), Ago Veilberg (M45 - 1. koht, absoluutarvestuses 10.), Ulvar Pavlov (M45 - 3. koht) ja Sigmar Lüüs.

Lühemal noortejooksul osalesid Eleri Etverk, Markko Etverk (M14 - 2. koht), Karin Kallas, Laura Kallas (N11 - 1. koht), Rahel Kallas (N11 - 2. koht), Mart Kiis, Taavi Kilki, Hele Koppel, Annagreta Kubjas, Aleksei Nagovitsõn (M11 - 1. koht), Elise Rohtaas ja Kati Volmer.

Anu Kilki: seo tossupaelad kinni ja mine õue

Mis tahes vastupidavusala harrastamine, eriti sellega alustamine, on lihtsamast lihtsam.

Seo tossupaelad kinni ja mine õue, sest vastupidavust saab arendada üksnes väga palju liikudes. Vaja on tahet ja positiivset mõtlemist. Isegi jõuharjutusteks piisab esialgu oma keha raskusest.

Alles pärast ajaliselt küllaldaselt pikki looduses liikumisi, mida sporditeadus tunneb mahu kasvatamisena, võib vastavalt võimetele ja vanusele alustada treeninguid, kuhu kuuluvad lõikude jooksmine ja stardiharjutused staadionil. Hea enesetunde saavutamiseks piisab loodusest ja enda järel ukse lukustamisest.

Valatud higi ja läbikulutatud tossupaarid on tühine reaalsus kõige selle kõrval, mida pakub aktiivne lõõgastumine, stardinumber seljas, koos teiste omasugustega Eestimaa eri paigust.