Victor Peres Fernandes on vahetusõpilane Brasiiliast, kes õpib Kadrina keskkooli XII klassis. Noormees räägib hästi eesti keelt ja arvab, et siinsete inimeste näilise külmuse taga peitub sõbralik loomus.
Brasiillane, kes peab Eestit oma teiseks koduks
6. november 2009, 19:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Victor tuli Eestisse jaanuari alguses. Kui ta kodust ära sõitis, oli seal 31 kraadi sooja, kui aga Eestisse jõudis, näitas termomeeter paarkümmend pügalat alla nulli.
Noormehe kodulinn on Volta Redonda Rio de Janeiro osariigis. 260 000 elanikuga linn paikneb riigi kaguosas ning on Brasiilia mõistes väike ja vähetuntud. Kadrina alevikus elab aga umbes 2600 inimest.
Victor räägib, et võimalusest rahvusvahelise haridus- ja kultuurivahetusega tegeleva organisatsiooni YFU kaudu aastaks vahetusõpilaseks minna unistas ta juba ammu. "Kui oled aasta aega võõras riigis, elad teise pere juures, räägid teises keeles, siis õpid päris palju," ütleb noormees.
19aastane Victor otsis meelega sellist riiki, mis oleks tema kodumaast võimalikult erinev ning millest ta peaaegu midagi ei tea. Nii jäi pilk pidama Eesti saidil. "Mind huvitas, kuidas kõlab eesti keel, milline on siin ilm, kuidas maitseb eesti toit," kõneleb Victor.
Ta ütleb, et Eesti kliima ja loodus on väga põnevad: siin on talviti lumi ja aastaajad vahetuvad. Näiteks seda, kuidas puulehed värvi muudavad ja lõpuks puud raagu lähevad, ei olnud noormees kunagi varem näinud.
"Brasiilias on alati soe, loodus on alati ühesugune," ütleb ta.
Vaid kümme kuud Eestis elanud Victor oskab eesti keelt nii hästi, et suudab vestelda kõigil teemadel. Ta sai keele selgeks tänu sellele, et ise tahtis seda õppida.
"Muidugi, alguses oli natuke raske, sest ma polnud eesti keele kõla kunagi kuulnud. Kui saksa ja inglise keeles leidub portugalikeelsetele sõnadele sarnaseid, mille puhul on umbes teada, mida need tähendada võiksid, siis eesti keeles seda ei ole, kõik on erinev," räägib noormees. Kõige keerulisemad olid alguses täpitähed.
Vahetusaastal elab Victor Kullerkuppude peres. Tema vahetusvanematel on kuus last, kellest kolm on nii vanad, et elavad omaette. Victori Kadrina-ema Lea Kullerkupp ütleb, et juba paari kuuga oli noormehel keel nõnda palju selge, et kõik igapäevased vestlused said peetud. "Tegelikult ma peaaegu ei mäletagi aega, mil ta eesti keelt üldse ei rääkinud," ütleb Lea Kullerkupp.
Victoril on meeles, et kui ta suutis selgeks õppida eesti keeles numbrid ja mõne igapäevase väljendi, oli vahetuspere väga rõõmus. See aga innustas teda rohkem õppima ning perelt abi küsima.
Üldse on Victor tähele pannud, et erinevalt suurtest rahvastest on eestlased väga õnnelikud, kui rääkida nende keeles, nad saavad aru, et see on raske, ja aitavad alati.
