Rakvere Galeriis avatud näitus "Rahvuslik pärand" mõtiskleb hapra valgustundliku klaasikunsti kaudu rahvuslikkusest ja kestvusest nii teostes kui loojates.
Kultuur: Klaasist rahvuslik pärand
22. november 2009, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitust "Rahvuslik pärand" esindavad Rakveres kümne kunstniku tööd. Valikut 18 autori loomingu seast sundis tegema väiksem ruum, kui oli näituse päralt Pärnu Linnagaleriis.
"Valik kujunes tööde koosmõju pealt, et nad täiendaksid üksteist ja moodustaksid terviku. Väiksem ruum vajab pisut kammerlikumat kooslust," ütles näituse koostaja Kai Kiudsoo-Värv.
Kiudsoo-Värvi sõnul on näitusel väga erineva taustaga tegijad ja väga erinevad tööd, erinevad tehnikad, suurused, lähenemisnurgad.
"Kes on lähtunud etnograafiast, kes on pisut iroonilise muigega, nagu Rait Präätsu töö. Vaatasime, et oleks kõike," rääkis koostaja.
Näituse teema sai alguse aruteludest, kas ja kuidas on võimalik rahvuslikku pärandit nähtavaks tuua tänapäeva kunstiloomes.
"Näitus andis klaasikunstnikele võimaluse see elus järele proovida. Siin on näha, kuidas oma juuri ja rahvuslikku pärandit näeme ja kuidas keegi on selle välja toonud - paljudes tehnikates. Tulemus oli minu jaoks üllatuslik," tõdes koostaja.
Näitus "Rahvuslik pärand" räägib pärandist mitmes mõttes: ühelt poolt kui algtõukest teose loomiseks, teisest küljest klaasikunsti oskuste pärandamisest õpetajalt õpilasele.
Klaasikunstnik Riho Hütt ütles, et klaasikunsti nautides leiab ehk ka vaataja endas üles oma pärandi, mida kaasas kannab ja hoiab.
"Rahvuslik pärand on geenides, on inimese sisemuses, see on midagi kallist, mida tahad kunstilisse vormi valada. See võib olla taevalaotus või lilleke õuel," arvas ta.
