Einar Vallbaum: Me kõik peame pingutama euro nimel

Pikema perspektiiviga ei peaks tegutsema aga mitte ainult riigikogu ja valitsus, vaid kõik riigiasutused.

Ka mõni aeg tagasi avaldatud Eesti Tööandjate Keskliidu majandusanalüüsi, keskpanga prognooside ja Eestit väisanud IMFi ekspertide hinnangute kohaselt on Eesti seisus, kus eurole üleminek on lähiaastatel reaalne ja jõukohane.

Ehkki IMFi delegatsiooni juhi Cristoph Rosenbergi sõnul pole euro kasutuselevõtt imevahend Eesti majanduse probleemide lahendamiseks, on see majandusliku situatsiooni parandamise oluline garantii.

Optimaalse valuutapiirkonna teooria kohaselt peaks ühisele valuutale üleminek tagama majanduse efektiivsema toimimise peamiselt hindade läbipaistvuse, suurema kindlustunde, konkurentsi tihenemise ja madalamate transaktsioonikulude kaudu.

Peale selle on oluliseks argumendiks ka kokkuhoid välisvaluuta reservide arvelt, sest suurem osa tehingutest tehakse ju Euroopa sees.

Et Eesti suudaks positiivse stsenaariumi järgi ja IMFi spetsialistide hinnangute kohaselt tänavu täita euro kasutuselevõtu eelarvekriteeriumi, on meie jaoks positiivne uudis ja samas signaal, et selles osas tuleb pingutusi teha.

Ekspertide sõnul, kes toovad põhjenduseks hinnakonvergentsi olud, mille puhul stabiilsed hinnad ei ole püsivad ega jääva iseloomuga, ei pruugi see võimalus olla aga kestev.

Seega on reaalne oht, et kui me praegu ühiseid pingutusi ei tee, lükkub eurole üleminek meie jaoks määramatusse tulevikku.

Pikas perspektiivis on see aga ohtlikum signaal kui praeguses olukorras teha ühiseid pingutusi ja kokku hoida kriteeriumide täitmise eesmärgi nimel, sest ühisrahale üle minemata kaotaks Eesti olulised eelised majanduskeskkonna parandamiseks, mille pealt lõikaks aga kasu meie eurotsooni kuuluvad naaberriigid, kellele ebastabiilsetes väikeriikides äri ajamine oluliselt soodsamaks muutub.

Ühine rahapoliitika on vajalik ka selleks, et majandussuhetes olevaid majandusagente kaitsta valuutakursi lühiajaliste kõikumiste vastu.

Valuutakursi lühiajalised kõikumised sisendavad ebakindlust ettevõtjatele, kes on oma kaupu müünud välismaale ja saanud selle eest valuutat.

Seega on vaja tagada raha usaldusväärsus, sest vastasel juhul ei kaaluks ettevõtja välisturgudele sisenemist.

Euro annab aga teatud kindlustunde ja usaldusväärsuse ja seda eriti välisinvestoritele, sest lisaks uute töökohtade loomisele ja majanduselu aktiviseerimisele tõhustab ka intressimäärade langust.

Samuti kaotaks ühisrahale üleminek hirmu krooni devalveerimise ees, mis samuti määrab nii tarbijakäitumise kui välisinvestorite kindlustunde investeerimisel.

Seega oleme praegu seisus, kus ühiseid pingutusi tehes oleme suutelised täitma vajalikke kriteeriume, mis küll lühiajaliselt nõuab kokkuhoidu, kuid pikas perspektiivis tagab majanduse olukorra paranemise ja efektiivsema toimimise.

See eeldab aga kindlasti riiklikku positiivset üleminekuplaani ka kohalike omavalitsuste kaasamisel, hoidumaks liigsetest kulutustest ja aitamaks keskvalitsusel eelarvet tasakaalus hoida.

Esimene tõsisem samm, mida kõik omavalitsused teha saavad, on jätta kulutamata sellel eelarveperioodil riigi tagatud vahendid.

Ehkki vaimselt raske on jätta ettenähtud summad kasutamata, teades, et vastasel juhul ei jää need järgmisel eelarve­aastal mitte omavalitsuse, vaid riigi kasutada, oleks eluli­selt mittevajalike kulutuste tegemata jätmine pikaajaliselt mõtlevate omavalitsusjuhtide riigimehelik ja austust vääriv samm.