Maavalitsuses toimunud maakonna põllumajandusettevõtjate koostööseminaril kerkis üles metsloomade põllule tekitatud kahjude hüvitamine, missugune kord tuleks talunike meelest ümber teha.
Metssead ja -haned teevad talunikud tigedaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Viru maavalitsuse ja arenduskeskuse korraldatud koostööseminaril kurtsid põllumehed metsloomade ja lindude tekitatud suure kahju üle.
Kuigi talunikel on metssigade ja hanede rüüste puhul õigus hüvitisele, peavad nad selle taotlemist võrdlemisi tulutuks, sest tuvastamise kord ei anna tõest ülevaadet olukorrast.
Kunda lähedal pooltsada hektarit maad hariv Aare Roots rääkis, et metssigade tegutsemist võis kuni viimaste aastateni veel välja kannatada, nüüd on aga olukord muutunud päris hulluks.
"Tõepoolest karju või appi," ütles Roots ja kirjeldas sigade tehtud kahju. "Sead tuhnivad heinamaadel üles sadu kohti, ja sellisel maal on töö tegemine kevadest sügiseni tülikas ning lõhub masinaid."
Niisugust laial alal mitmes kohas ja eri ajal tehtud kahju on tegelikult keeruline määrata.
Jahimeestel on taluniku meelest alati põhjus, miks sigadele parajasti jahti pidada ei saa. "Küll on kurja teinud emis põrsastega, keda lasta ei tohi, küll on muu põhjus," kõneles Roots.
"Ma olen mõelnud, et kui õige tuleks jahimehed ise ja paneks sigade tuhnitud maal kõik mättad ja kivid oma kohale tagasi," pahandas talumees, tunnistades, et lõpuks jõuab ta selle töö küll ära teha, aga sead tulevad jälle.
Aare Rootsi arvates on metssigade arvukus kasvanud üle piiri.
Tamsalu valla teraviljakasvataja Jaan Kiisa hinnangul on metsloomad-linnud teinud põldudel määratut kurja.
"Linnud käivad põldudel kevadel ja sügisel, külviajal ning söövad ära seemne," kirjeldas Jaan Kiisk tekitatud kahju, mis on viimastel aastatel suurenenud.
"Kui varem nägi linnuparvi vaid Assamalla luhal, siis nüüd tegutsevad nad põldudel," kurtis ta.
Kiisa arvates tuleks muuta kahjude määramise metoodikat, sest määramise aluseks olev lindude väljaheide ei tarvitse jääda samale põllule, kus nad on tegutsenud.
"Meil on vaja kahjud ära hoida, mitte neid sandikopikatega hüvitada," nentis viljakasvataja.
Suurt kahju põhjustavad Kiisa sõnul metssead. " Metsloomade nahka läks aastas 15% saagist, mis tegi kahju suuruseks 1,5 miljonit krooni."
Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja kt Jaak Jürgensoni sõnul määratakse hanekahjustuste suurust nende väljaheidete pindtiheduse järgi, lisaks hinnatakse visuaalselt üldseisundit.
Pindtihedus määratakse viie neljaruutmeetrise põllu eri kohtades valitud proovilapi keskmisena.
Hanekahjude puhul on maksimaalne hüvitis ühe aasta kohta 50 000 krooni.
"Ausalt öeldes ei oska kommenteerida, miks metoodika ja kahju hüvitamise määrad on just sellised," tunnistas Jürgenson.
Metssigade tekitatud kahjude hindamise metoodikat polegi seni välja töötatud. "Sellega praegu tegeldakse. Ilmselt tuleb omaniku vastutus ja jahipiirkonna vastutus," arvas Jaak Jürgenson.
• 2008-2009 kütiti Lääne-Virumaal 930, loendati 1792 metssiga.
• 2009-2010 jahihooajal kütitakse umbes 1350 metssiga.