Kunda noored kodustasid leivakas ekstreemi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanasse leivatehasesse tuleb siseekstreempark.
Vanasse leivatehasesse tuleb siseekstreempark. Foto: Meelis Meilbaum

Vanasse leivatehasesse rajavad Kunda noored ise maakonnas ainulaadset siseekstreemparki, mis annaks võimaluse rulajatele ning nii BMXi, MTB kui Triali ratturitele tööstusliku hõnguga leivakas aasta ringi harjutada.


"Kui tuled, teed tööd, saad sõita ka," võiks olla MTÜ Kunda Crew noorte üks deviise. Nimelt rajab rühm noori Kunda linna vanasse tööstushoonesse ehk leivakasse siseekstreempargi.


Leivakas käib praegu koos sõitmas kümmekond kohalikku ratturit, aga on käinud inimesi ka Rakverest, Haljalast ja Kadrinast. Seal vanusepiiri ei ole. Kõige noorem on 6aastane, vanim 22. "Kellegi vanaisa võiks samuti siia tulla, kui tahaks," ütleb MTÜ üks juhatuse liige, 21aastane Madis Vasser naljatledes.

Tulevases ekstreempargis on saanud tunde ja päevi töid teha, telliseid tassida vahel rohkem kui mõistlik. Ja pead murda, kuidas leida parim lahendus.

Põhiline on aga see, et kui tuled ega pelga end pisut mustaks teha ja töödel kaasa aidata, on leivakas sulle avatud.

Alguse algus

Maakonnas ainulaadne park, mille kallal noored vaeva näevad, pakub aasta ringi harjutamisvõimalusi nii BMXi, MTB kui Tria­li ratturitele. Hiljuti said noo­red ka Swedbanki Noortepanga NPNK projektist "Tähed särama" toetust 124 841 krooni.

"Kirjutasime projekti selles suhtes suhteliselt muretult, sest ega park selle taha seisma poleks jäänud," arvab Madis Vas­ser. Kuid 100 000 krooni eest saavad noored parki palju jõudsamalt edasi arendada.

Raha eest tehakse eelkõige korda vana leivatehase põrand. "Seinad ja muu jätame selliseks, nagu on. Tööstuslikku hõngu peaks jääma, ongi huvitavam," lisab Vasser.

Tegelikult algas kõik sellest, kui Kunda linn otsustas likvideerida spordikompleksi juures asuvad rambid, kus ratturid olid senini harjutanud, sest need olid tõesti juba päris ohtlikus seisus.

Noored aga ei tahtnud olukorraga leppida ja hakkasid teisi variante otsima. "Sõita oli vaja ja see oli ainuke sobiv hoone linnas," selgitab Vasser.

Hoone omanik Meelis Parijõgi andis ka loa seda kasutada tingimusel, et maja ümbrus hoitakse korras ja peetakse kinni linna heakorraeeskirjast. MTÜ loodi oktoobris ja selle juhatus on kolmeliikmeline.

"Rohelised (rambid - toim.) tõime staadionilt ära. Nende saatus oleks olnud prügimägi," meenutab Erik Osko. Imekombel suudeti need ka kohale transportida.
Ülejäänu on Osko kinnitusel ise tehtud.

"Sedamööda, kuidas on olnud materjali ja raha. Oleme ise ostnud vineeri ja meid on ka aidatud vineeri ja plaatidega. Kuid oma rahaga on siiamaani põhimõtteliselt toime tuldud," räägib ta.

Kui ise ei tee, siis võibki noormeeste sõnul ootama jääda. "Tegelikult ei ole see nii raske, kui välja paistab," kinnitab Vasser.

"Mis seal siis rasket on. Saed, paned kokku, vaatad internetist pilte, ongi olemas," selgitab Os­ko.
"Koostöö käib. Keegi ei istu niisama, et tehke valmis," on ka Vasser seda meelt.

"Oleme nüüdki käinud iga päev ehitamas. Põrandat veel ei ole, viisime vana põranda ära, et saaks uue panna. Praegu ei ole nii palju sõitmist," jätkab Osko. "Et termomeeter näitab sees -5, oleks see ka füüsiliselt raske," lisab Vasser.

Töö tegemist pole külm aga takistanud: vana põrand lõhuti ise välja, see tähendas umbes viit pikka tööpäeva. Varem oli tehases küll päris ilus plaaditud põrand, mille seisukord lasi rattaga sõita, aga rulajatel tegi elu keeruliseks.

Plaan on kogu park omal jõul lõpuni valmis teha. "Sellist raha vaevalt saab kusagilt, et park tellida," kahtleb Osko.
Noormeeste sõnul ongi seda huvitavam ise teha. Abi läheb siiski vaja sel hetkel, kui betooni tullakse valama.
Linnalt ei ole MTÜ toetust küsinud. Proovivad esialgu hakkama saada. "Meile meeldib omapead majandada," kommenteerib Vasser.

"Kui projekti "Tähed särama" vastust ootasime, siis me küll ei osanud loota, et täissumma saame," tunnistab Vasser. Selleta oleks nad linnalt toetust palunud.
Kuid kust on tulnud ruumidesse kummid, nurgas olev auto, muu inventar? Lapsevanemad on aidanud, on ise küsitud, kas võib vaja minna, loetlevad noormehed.

Kelle süü?

Aga kuidas ratturid üldse selle alani jõudsid? Urmas Larin arvab, et algas sellest, et Madis hakkas sõitma, seega on see tema "süü". "Mina nägin "Pealtnägijas" Martin Heinmetsa, kes on Triali arendaja Eestis. Tuleb välja, et lõpuks on kõik tema süü," naerab Vasser.

"Kust te saite selle idee?" küsib Madis samas toimetava kahe noorema poisi käest.

Need kehitavad õlgu, lihtsalt juhtus nii ...
"Esialgu oli üks, aga suve lõpuks oli terve linnatäis väikeseid sõitjaid," meenutab Larin.

Nii juhtuski, et eelmise suve lõpuks oli harrastajaid palju, kuid platsi hakati likvideerima.

Kui park 5. septembril leivakasse kolis, oli seal üsna hull olu­kord. Poolteise kuuga aga te­gid noored hoone sõidetavaks.

"See oli alguses ääreni telliseid täis," kirjeldab Larin. Ka ühe kodutu suvekoduks oli hoone olnud. "Töötunde on siia kõvasti läinud," ütleb Vasser.

"Me oleme ise samuti palju ümber teinud. Alguses tõstsime tellised ühte nurka, tegime teise poole valmis ja siis tuli välja, et tuleb kivid tõsta teise nurka." Edasi-tagasi tassida sai neid telliseid veel.

Tunne on aga seda omam, pole võrreldav noortekeskusega. "Kui seal tahad midagi muuta, pead kirjutama avalduse, mida võiks teisiti teha. Nüüd on sedasi, et kui tahame midagi muuta, siis peame ise tegema," selgitab Madis.

Arvete maksmise on noormehed lahendanud nii, et korjatakse raha nendelt, kes sõidavad.

Kunda Crew julgustab ka teisi alustama. Näiteks MTÜ loomine oli üllatavalt lihtne. "Poleks pidanud kodustki välja minema, kui oleks ID-kaardi koodid peas olnud," ütleb Vasser. Ka elektrilepingu sõlmimine läks libedalt, samuti ei olnud kasutuslepinguga probleeme.

"Pole vaja 200 000 krooni ja vinget parki tellida," lisab Vasser. "Paari tuhandega saab juba väga palju tehtud," kinnitab Osko, ja just seda oli leivatehases enne toetuse saamist korda saadetud - olukord oli juba hulga parem, kui oli olnud väljas asunud rampidel.

Lühikesed püksid

Kuid mida vanemad arvavad, oleks ju kindlam, kui laps käiks näiteks maleringis. "Lühikestes pükstes naistesse minna ei saa," viitab Osko naerdes sellele, et pedaalid on sääred ära peksnud.

Sinikaid on tema sõnul sõites küll saadud, aga õnneks ei ole keegi end katki kukkunud. "Väikesed sinikad ja marrastused. Mõni on muidugi meil siin eriti osav kukkuja ...," lausub Osko, mille peale hakkavad nooremad ratturid omavahel väga lõbustatult naerma.

"Ainuke negatiivne tagasiside linna pealt on see, et vanemad kurdavad - poisid tulevad korvitrennist ära, et rattaga sõita," vahendab Vasser kuuldut.

"Ühte korvpalli aja mitmekesi taga, siin on igaühel oma ratas, individuaalsport," kommenteerib Osko.

"Teeme siis ikka sporti ka," hõikab fotograaf Meelis ratturitele. Ega see park lõpuks mingi jutuajamise koht pole ...

INFO

Aadressil www.kundacrew.tk on võimalik tutvuda MTÜ Kunda Crew tegemistega ja vaadata ka leivakast valminud dokumentaalfilmi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles