Kaalusaates saavutatu seadis uue eesmärgi

Mis sundis teid minema saatesse "Kaalust alla"?
Kui sa oled 31-aastane ja kaalud 100 kilo, aga tahaksid ilus välja näha, ja pealegi oled proovinud kaalu langetamiseks seda, teist ja kolmandat, siis lähed.

Tegelikult on mul üks tuttav, kes kaalus 67 kilo. Tema ütles, et ta läheb ühte saatesse, ning küsis, kas ma selle reklaami olen näinud.

Mina ei olnud näinud, aga hakkasin mõtlema, et mis saatega ikkagi tegemist on. Ütlesin talle, et äkki paned mind nalja pärast sinna kirja. Ja nii see läks.

Kui pika aja jooksul ja kuidas te eelnevalt olete püüdnud kaalu langetada?
Nooruses üritasin sporti teha, aga kui ma olin kaks päeva sportinud, oli kolmandal päeval kõik. Siis tarvitasin igasuguseid tablette. Ka mäletan mingisuguseid käevõrusid ja kõrvarõngaid, mis olid kaalu alandava toimega.

Veel tellisin endale 900 krooni maksva õunaäädika, mille poest leidsin 17 krooniga. Siis ma mõtlesin küll, et nendest aitab.

Kõige tõhusam oli kaalujälgimine, mida tegin pool aastat. Selle ajaga suutsin alla võtta ainult 12 kilo. Seda on meeletult vähe.

Kas teil oli saatesse minnes eesmärk, kui palju te tahate alla võtta?
Ennast tundes seadsin eesmärgiks, et saaks ma 15 kilostki lahti, sest tegelikult polnud mul õrna aimugi, palju see 15 kilo on. Nii ei ole ma kedagi alt vedanud, ei ennast ega teisi.

Palju te praeguseks olete alla võtnud?
Umbes 22-23 kilo.

Kas teil on nüüd seatud ka uus eesmärk juba?
Jah. Tahaksin suveks veel kümme kilo alla võtta. Iseasi, kuidas ma suudan, sest tegelikult olen väga kehv kilode kaotaja. Saates olin mina kõige kehvem allavõtja. See ei tähendanud, et oleksin olnud teistest laisem. Kuigi mul olid raskemad treeningukavad, suutsin koguni juurde võtta.

Kuidas te pärast saatest äratulemist tavaeluga kohanesite, kui polnud treenerit n-ö kogu aeg üle õla vaatamas?
Räägin kõigepealt seda, et kaks finalisti, mina ja Andrus Orgo, saime My Fitnessi spordiklubi kinkekaardi, et saaksime aasta aega seal käia. Aga minul ei olnud sellega midagi teha, sest ma ei lähe ju iga päev Tallinna trenni.

Seega tahaksingi tänada Siriuse spordiklubi omanikke. Saatest tulles leidsin kohe spordisaali, kuhu minna. Olen neli kuud käinud Siriuses tasuta. Mul on selle üle väga hea meel, et inimesed tulid vastu.

My Fitnessi klubi kinkekaardi andsin uuele sõbrannale, kelle ma saatest leidsin.
Aga midagi hullu see koju tulemine küll kaasa ei toonud.

Kuidas te sunnite ennast kodust välja treeningule minema?
Enam ma nii väga ei sunni, eks esimesed korrad olid ikka rasked. Kui inimene on kodune, on tal kergem, aga kui käid tööl, on see tegelikult päris raske. Olen üritanud nädalas kolm korda trennis käia, aga ma pole alati suutnud isegi seda.

Kui olen ikka pika nädala tööl, siis kaks korda trenni jõuda on väga hea. Aga ma üritan rohkem. Puhkusel olles käisin viis korda nädalas. Peab ennast ikkagi sundima, sest muidugi on toredam õhtuti telekat vaadata, kui spordiklubis vehkida.

Kuidas te ahvatlustele vastu panete, jätate šokolaadikoogi söömata?
Ei jäta, lihtsalt kogused on varasemaga võrreldes erinevad. Enne sai ehk magusat rohkem süüa, aga ega ma tegelikult ei ole magusafänn. Pigem tegi saade minust magusafänni, sest kui sa ikka midagi ei saa, on keelatud vili päris hea.

Intervjuud kokku leppides ütlesite, et peate kõigepealt oma treeningukava vaatama. Kas treeningul käimisest on saanud teie jaoks elu enesestmõistetav osa?
On küll, see ongi elu osa. Ma ei kujuta ette, et ma trenni tegemise katki jätaks, nii jääks mingi tühimik minu ellu. Siis on täpselt nii, et vaatad televiisorit ja sööd šokolaadikooki.

Kaalulangetajatel on tavaliselt mõni lemmikriideese, millesse tahetakse mahtuda. Kas ka teil?
Mul on üks hästi lühike kleit ammu südamel, ma olen seda juba aasta aega vaadanud.

Kas see on teil kapis olemas või on veel ostmata?
See on veel ostmata. Ma ütlesin mehele, et suveks tahaksin sellesse mahtuda. Kindlasti ei ole see priske inimese kleit, selleks peab olema väga hea keha.

Saatesse minnes muutusid päeva pealt teie harjumused, tulid karm trenn ja lahja söök. Nii mõnegi osaleja tervis ütles selle peale üles, nagu hiljem selgus. Kas teil ei olnud hirmu terviseprobleemide tekkimise ees?
Loomulikult ehmatas ära. Mäletan, kas esimesel või teisel päeval viidi meid Fitnessi klubisse trenni, täitsa algaja harjutusi tegime.

Kuue minutiga olime sisuliselt surnud. Olime nagu laibad, vedelesime maas ja ei jaksanud ennast liigutada. See oli nii jõhker, et mõtlesin, mis siin veel tulemas on. Aga päev-päevalt said tugevamaks.

Kõige vastuvõetamatum oli minu jaoks ikkagi see, et toidule ei pandud üldse soola. Toit käis alguses suus ringi ja alla ei läinud. Aga kui sul on kõht tühi, siis sa sööd seda. Pärast oli juba täitsa normaalne.

Kas tekkis saate jooksul mõni moment, kus te tundsite, et enam ei jaksa?
Allaandmise mõtet spordi tegemise pärast ei tekkinud. Allaandmise tahe tuli koduigatsusest. Ühes saates vist ütlesin ka, et tahaksin nii väga koju, et kui täna saaks hääletada, laseks ma ennast välja hääletada.
Trenni puhul vaatasid kella ja teadsid, et see saab varsti läbi.

Kui palju teie toitumisharjumused koju tulles muutusid? Kas on mõni toiduaine, mis teil enne alati külmkapis olemas oli ja nüüd seda seal enam pole?
Hapukoort kasutan nüüd ainult mehele tehtud söögis. Majoneesi ma ei tarbi. Sealiha sööme üsna vähe. Mul on väga hea mees, ta sööb kõiki neid asju, mida minagi. Algul tegin meile veel eraldi toite, aga ta ükskord küsis, miks ma talle neid häid toite ei tee, mida endale valmistan. Ja nüüd teengi.

Kas te läksite saatesse võitma? Läksite te selle 50 000 krooni pärast?
Saatesse minnes ei teadnud mitte keegi meist, et 50 000 krooni on mängus. Keegi meist ei läinud raha jahtima. Raha nimel pole keegi hulluks läinud, loomulikult, kellel raha tarvis ei oleks. See oli rohkem ikka enda heaolu nimel.

Kui te selle raha täna õhtul võidate, kas juba teate, mida te sellega teete?
Tegelikult ei. Olen igas intervjuus öelnud, et ostan riideid. Eks mõni õelam nüüd mõtlebki, et ostab riideid endale selga.

Kindlasti tahaksin ostlema minna, aga see pole praegu mõttekas, sest kui tahan veel kümme kilo alla võtta, siis suvel pole mul jälle nende riietega midagi teha.

Kuidas riidekapiga lugu on? Kas pooled riided ei kõlba enam selga panna?
Mitte pooled, vaid 100% riietest ei kõlba selga panna. Mul on kapp peaaegu tühi. Koju tulles ostsin endale mõne asja, aga nüüd ei ole ka nendega enam midagi teha. Viisin ema juurde hoiule - ära iial ütle iial. Sa ei tea, mis sinust kümne aasta pärast võib saada.

Mis te arvate, kas iseseisvalt oleksite sellega toime tulnud?
Iseseisvalt ei oleks ma mitte kunagi sellega toime tulnud. See on iseloomu küsimus, mina olen väga nõrk. Kaalu langetamine on raske asi.
Mina tahan kõike väga kiiresti. Kui sa nädala pärast tulemust ei näe, lööd käega. Selle jaoks oli mul seda saadet tarvis.