Reportaaž Tamsalu-Neeruti maratonirongis

Teet Suur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmar Udam määris hooldustelgis suuski, maratonil sai 9. koha.
Ilmar Udam määris hooldustelgis suuski, maratonil sai 9. koha. Foto: Teet Suur

Hüppasin minagi Tamsalu-Neeruti maratonirongile, sellele lühemale otsale, alles rongis sõites saan aru, mida see tegelikult tähendab, kui talvisel nädalavahetusel peab suusad haarama ja jälle minema.


Siin tajud seda füüsilist jõudu, mis sul sees on ning mis muidu iga päev töölaua taga ja autoroolis välja ei paista. Enamasti saad teavet igasugustest lihastest, mis sõidu ajal ja pärast sõitu tunda annavad.


Ja loomulikult naudid ilusat talveilma, puudub ainult eelmise sajandi puusuuskade tõrvalõhn, mida moodsal ajal nimetataks aroomiteraapiliseks lisaväärtuseks.

Parajalt laial rajal libiseb suusk imehästi ja rajamasinaga on püütud teha parim, mis püsinud külmakraadide juures oli üldse võimalik.

Liider hingas kuklasse

Esimeses toidupunktis saab haaratud soolakurki ja jõujooki. Seni peamiselt allamäge kulgenud rada teeb pöörde ja ette jääb rohkem tõuse, nüüd juba kitsamal rajal. Pealegi oodatakse kohe saabuvaid nn päris suusatajaid ehk esimesi põhidistantsi läbijaid. Ja paari kilomeetri pärast ongi ta kannul, Priit Narusk.

Parem on muidugi isikliku hingerahu ja enesehinnangu püsimise huvides mitte süveneda suusatajate tasemete erinevustesse. Kordan endale mõttes, et see on siiski rahvaspordiüritus. Sõit jätkub.


Koduküla metsasihid ei paista suuskadelt üldsegi sellised, nagu olid varem. Raja ääres on kaasaelajaid, tuututatakse pasunaga ja isegi šašlõkiahi on taluväravasse veetud, olemine on mugavaks tehtud, et suurvõistlust jälgida.

Viimasest toitlustuspunktist jääb veel viis kilomeetrit lõpuni, rada muutub taas mägisemaks. On laskumisi, mis kuluvad puhkuseks hästi ära, kuid samuti hästi on kulunud isiklik mää­rimiskunst suusataldade alt.

Pikal sirgel, veidi enne lõppu, on korraga ümberringi üsna vaikne. Ometi, ainus möödamineja takerdub minu suusakepi taha ja kukub.

Tunnen ennast süüdlasena, kuid number 40, Priit Videvik, ei tee sellest probleemi, hüppab püsti ja tuiskab edasi. Tuju on tal endiselt hea. Kuigi suusafoorumites võib teinekord jääda mulje, et seda, kuidas keegi kellegi suusakepi peale astus, naljalt ei unustata, siis nüüd sai müüt ümber lükatud.

Viimased kilomeetrid on alati kõige pikemad. Finišijoon saab ületatud ja ajavõtukiip võetakse jala ümbert. Suuskade jalastvõtmine on vabastav kogemus.

Nüüd on see möödas! Järjekordne isiklik eneseületus eelkõige.

Kui riided vahetatud, supp söödud, on õige aeg teisi vapraid küsitleda.

Priit Pullerits, ajakirjanik ja suusaguru lausub: "Naudin rohkem siledal maal "aerutamist".

Tänane maraton oli küll kergem, kui nädalatagune tuisustes Mõe­daku mägedes rassimine. Torgny Mogreni stiili õppinuna sobib see mulle rohkem."

Pullerits peab väga tähtsaks suusaspetsialistide nõuandeid, ja seda eriti just taktikaliselt.

Näiteks esimestel kilomeetritel ei tasu ette trügida ja jõudu raisata, vaid hoopis oma positsiooni hoida.

DNF või DNS?

Tamsalu suusatreener Ilmar Udam, kes veel 20 minutit enne starti soovijail suuski määris ja ise 9. kohaga lõpetas, räägib, et esigrupist jäi ta maha hetkel, kui pika distantsi rada ühines 24 km rajaga, lumi muutus täielikult.

Juhtgrupist mahajäänuna püüdis taganttulev grupp ta kilomeeter enne lõppu kinni. "Kuna jagasin ennast täna suusahooldusega tegelemise ja võistlemise vahel, kannatasid mõlemad," nendib ta.

Võitja Priit Narusk: "Start väga ei õnnestunud, kukkumine esimesel 300 meetril jättis õnneks varustuse terveks.
Sain siiski grupi uuesti kätte. 3. koha saavutanud Martti Himma vedas hea tempo üles. Teistelt läksin eest pärast esimest viit kilomeetrit, siis ei osanud veel arvata, mis jõuvarud teistel on välja panna, kuid raja keskosal keegi kannule ei jõudnud ja nii sain omas tempos lõpuni sõita."

Diplomipakke läbi lapates ei suuda ma leida enda umbes 2.05 ajaga paberit.

Ja jääbki leidmata. Infost tulemusi vaadates näen, et 24 km distantsil minu number 771 on muutunud 871ks ning minul ja veel 15 osalejal on finišeerimisaja kohal kas DNF või DNS.

Huvitav, kumb neist kahest on parem?

Maratonisõidu võitis Priit Narusk

EMT Estoloppeti teisel etapil 13. Tamsalu-Neeruti maratonil võitis 44 km pikkuse põhidistantsi ajaga 1.56.33,6 ülekaalukalt Priit Narusk, teise koha saanud Priit Talves lõpetas ligi viis minutit hiljem. Kolmanda koha sai Martti Himma. Naiste hulgas oli parim üldarvestuses 68. kohaga lõpetanud Liis Kalda.

Lühema - 24 km pikkuse distantsi - lõpetasid esimestena nii nagu nädal varem peetud 26. Viru maratonilgi M15 vanuseklassi suusapoisid: tallinlane Toomas Kollo (aeg 1.12.41,0) ja vaid viie sekundiga alla jäänud Tamsalu suusataja Kauri Piiskoppel.

Kokku lõpetas Tamsalu-Neeruti maratoni pika distantsi 653 suusatajat. Lühema raja läbis 207 suusasõpra.

Tabloo
EMT Estoloppeti sarja 13. Tamsalu-Neeruti maraton 7. veebruaril, pika raja (44 km) esikolmik: 1. Priit Narusk 1.56.33,6; 2. Priit Talves 2.01.16,2; 3. Martti Himma 2.01.49,9. Läänevirulaste tulemused esisajas: 7. Kristjan Nurmsalu 2.04.16,8; 9. Ilmar Udam 2.06.05,5; 10. Ulvar Pavlov 2.06.05,6; 20. Kaarel Nurmsalu 2.08.08,1; 22. Ago Veilberg 2.08.41,2; 23. Marek Sikk 2.09.36,4; 26. Erik Jaanvärk 2.11.29,5; 36. Andrus Lein 2.13.37,0; 37. Üllar Lillmets 2.13.39,7; 39. Priit Videvik 2.15.10,7; 40. Roland Toome 2.15.29,3; 48. Ivar Vaab 2.16.49,6; 49. Risto Rammul 2.16.50,0; 52. Jaanus Bauman 2.17.03,6; 60. Bert Tippi 2.19.20,7; 67. Taavi Part 2.21.08,7; 76. Madis Lepiksaar 2.21.20,4; 83. Ivo Tupits 2.23.37,5.

teet suur
• Harrastussuusataja Teet Suur on osalenud eelmisel aastal neljal maratonil, tänavu oli see talle teine maraton. Kõigil neil on ta osalenud lühemal distantsil.
• Õpib Tartu kõrgemas kunstikoolis skulptoriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles